mõju on oluliselt negatiivsema mõjuga algpüstuvusele. Tabel 3.1 arvestab seda parandusmomendiga Mvp , mis avaldub valemiga: M = i , vp v x kus ix keskinertsimoment vedeliku vabapinnast mahuti x telje suhtes [m4] , v vedeliku tihedus mahutis [t/m3] . Püstuvus Informatsioonis on arvutatud kõigi varude ja ballasti mahutite keskinertsimomendid sõltuvalt vedeliku tihedusest (iga keskmahuti ja iga tüürpoordi ning pakpoordi mahuti paari kohta). Iga mahuti vedeliku (masuut, DK jm.) jaoks on arvutatud suurim parandusmoment. Metatsentri kõrguse muutus mahutis tekkivast vabapinnast arvutatakse valemitega: v ix v i y (GM ) = ja (GM L ) =
Kui valvemadrus pärast vahikorra vahetust ringkäigult tagasi tuli, jõudis ta järele kaptenile ja sisenes kohe tema järel kaptenisillale. Varsti pärast seda saadeti ta tagasi autotekile, et selgusele jõuda helide põhjuses. Aga sinna jõuda tal ei õnnestunud. Umbes kell 01.15 rebenes visiir vööri küljest ja vajus üle vöörtäävi. Ramp rebiti täielikult lahti, mistõttu autotekile valgus tohutul hulgal vett. Väga kiiresti kaldus laev tugevasti tüürpoordi. Estonia pöörati pakpoordi ja vähendati kiirust. Reisijad tormasid treppidest üles, paljudes kohtades puhkes paanika. Suur hulk reisijaid jäi oma kajutisse lõksu ega pääsenud enam välja. Neil reisijatel, kel õnnestus pääseda paaditekile, jagati päästeveste. Nad hüppasid või uhuti merre. Umbes kell 01.20 hüüdis nõrk naishääl laevaraadio kaudu: ,,Häire, häire, laeval on häire!" Esimene Estonialt pärit appikutsesignaal Mayday võeti vastu kell 01.22.
maailmameres. Hoovust iseloomustavad kiirus, suund ja toime kestvus. Kiirust mõõdetakse sõlmedes. Suunda arvestatakse ringsüsteemis kraadides, sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Laeva hälbimist tõelisest kursist veemasside liikumise mõjul nimetatakse hoovushälbeks. Suund, mida mööda laev liigub hoovuse mõjul nimetatakse põhjakursiks (PK) Nurka TK ja PK vahel nimetatakse hoovusenurgaks () Kui hoovus on pakpoordi, siis loetakse "+", kui tüürpoordi, siis "-" märgiga Seega hoovusest tingitud nurga märk on positiivne kui PKTK ja miinus kui PKTK. Kõik on seotud järgmiste valemitega: PK=TK+ ; TK=PK-; =PK- TK. Kui hoovuses sõitvale laevajuhile on teada hoovuse elemendid, tuleb tal lahendada järgmisi ülesandeid: määrata põhja kurss ja põhja kiirus, teades tõelist kurssi ja kiirust logi järgi. Määrata laeva tõeline kurss ja tõeline kiirus, teades
maailmameres. Hoovust iseloomustavad kiirus,
suund ja toime kestvus. Kiirust mõõdetakse
sõlmedes. Suunda arvestatakse ringsüsteemis
kraadides, sellesse horisondi punkti, kuhu
veemassid liiguvad. Laeva hälbimist tõelisest
kursist veemasside liikumise mõjul nimetatakse
hoovushälbeks.
Suund, mida mööda laev liigub hoovuse mõjul
nimetatakse põhjakursiks (PK)
Nurka TK ja PK vahel nimetatakse
hoovusenurgaks ()
Kui hoovus on pakpoordi, siis loetakse "+", kui
tüürpoordi, siis "-" märgiga
Seega hoovusest tingitud nurga märk on
positiivne kui PK>TK ja miinus kui
PK
Ta oli ühtaegu laev, kapten ja mäsinatelegraaf, niisiis pidi ta ennast kujutama omaenda tormitekil käske andmas ja neid täitmas. «Stop, sir! Ting-a-ling-ling.» Laev jäi peaaegu seisma ja pöördus aegamisi kõnnitee poole. «Tagasikäik! Ting-a-ling-ling!» Käsivarred tõmbusid sirgeks ja laskusid jäigalt külgi mööda alla. «Tagasi tüürpoordi! Ting-a- 18 ling-ling! Tsuu! Tsuu-uu-tsuu!» Parem käsi tegi vahepeal suuri sõõre, sest see kujutas endast suurt laeva-ratast, «Tagasi pakpoordi! Ting-a-ling-ling! Tsuu-ts-tsuu-tsuu!» Vasak käsi hakkas sõõre tegema. «Stop, tüürpoord! Ting-a-ling-ling! Stop, pakpoord! Edasi jüürpoordi! Stop! Aeglaselt keerata! Ting-a-ling-ling! Tsuu-uu-uu! Raaköis välja! Kähku!_ Noh -- välja köiega, mis te seal teete? Heitke silmus selle kännu otsa! Nüüd silla juurde -- las käia! Masinad seisma, sir! Ting-a-ling-ling!» «St! Sst! St!» (Sügavust mõõtes.) Tom jätkas värvimist, pööramata vähematki tähelepanu aurikule
annaabi.ee 
