alusel viivad aga uuesti palgakulude suurenemisele. Kui aga valitsuse poolt kehtestatakse tööturu tasakaalupalgast kõrgem miinimumpalk, viib see nn. klassikalisele tööpuudusele, sest kõrgema palgaga on tööandja vajadus töötajate järgi väiksem kui enne ning samas on kõrgema palga korral tööotsijate arv kasvanud. IV. Stagflatsioonist tingitud tööpuudus, so üheaegne töötuse ja inflatsiooni suurenemine (sageli räägitakse ka palga-hinna spiraalist), mida põhjustavad ebasoodsad pakkumissokk ning nendest tingituna kogupakkumise AS järsk vähenemine. V.Struktuurne töötus, mille puhul võib eristada alaliikidena: · pakkumisstruktuurist tingitud, st pakutava tööjõu kvalifikatsioon ei vasta nõutava tööjõu kvalifikatsioonile; · hariduspoliitikast põhjustatud töötus, mis esineb eriti akadeemiliste ametite puhul, millede ettevalmistusaeg on väga pikk (arstid, advokaadid, õpetajad ja teised), kusjuures vale
Nominaalpalk W =ωEP , w on soovitav reaalpalk ja EP on oodatav hinnatase W EP Reaalpalk P =ω( ) P D D W Tööjõu nõudlus : L =L ( ) P Ja pakkumine Ls=L s ( EPW ) Inflatsioon=oodatav inflatsioon- (β∙ tsükliline töötus ) + pakkumissokk Β > 0 , näitab kuidas inflatsioon reageerib tsüklilisele töötusele. Tsüklilise töötuse ees on miinusmärk, kuna kõrge töötus kipub inflatsiooni vähendama. Kõikide (makro)mudelite alus Y=C(Y-T)+I(r)+G+NX(ε) IS:hüviste turu tasakaal M/P=L(i,Y) LM: rahaturu tasakaal NX(ε)=CF(r-r*) Valuutakursi tasakaal
tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Mõisted: nõudlusinflatsioon, kuluinflatsioon, mõõdukas inflatsioon, hüperinflatsioon (situatsioon, mille puhul on inflatsioon kontrolli alt väljunud, see väljendub kiires hinnatüusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtuses; inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus), pakkumissokk, palgainflatsioon. DEFLATSIOON on inflatsiooni vastandprotsess, mille käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. DISINFLATSIOONI käigus aga raha väärtus langeb, nagu ka inflatsiooni puhul, ainult et väiksema kiirusega. HINNAINDEKS- jooksva aasta ostukorvi maksumus/baasaasta ostukorvi maksumus. Tarbijahinnaindeksit arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutmise kaudu.
Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni. Nõudluse kiiret kasvu võivad tekitada nõudluspoolsed sokid, mis seisnevad nõudluse kiires muutumises seoses ootuste muutumisega; ringlusse suunatud raha massi kasv või intressimäära langus; ekspansiivne fiskaalpoliitika. Kuluinflatsiooni põhjustab tootmiskulude järsk kasv. Sagedasemad kuluinflatsiooni põhjused on importtoorme hindade järsk tõus (pakkumissokk: nafta hinna muutus maailamaturul, põud), palkade liiga kiire kasv võrreldes tööviljakuse kasvuga, riiklikult reguleeritud hindade tõus, kaudsete maksude tõstmine. Inflatsioonispiraal kujutab endast inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise. Näiteks hinna ja palga spiraali korral toob nõudluse kasv kaasa hinnatõusu, mis tekitab vajaduse tõsta palkasid ja see omakorda suurendab nõudlust ning põhjustab uue hinnatõusu.
hinnataseme korral, mis paneb inimesed rohkem kulutama. Positiivne nõudlussokk · Intresside alanemine rahapakkumise kasvu tagajärjelC, I AD · Kogunõudluse kõver nihkub paremale · Hinnad ja palgad lühiajaliselt ei muutu · Kasvanud nõudluse rahuldamiseks vajavad tootjad rohkem ressursse · Ressursside hinnad · Hüviste hinnad ja pakkumine Negatiivne pakkumissokk · Tootmissisendite kiire ja oluline hinnatõus (elekter!) AS · Kogupakkumise kõver nihkub üles · Hüviste hinnatõus vähendab nõudlust · Uus tasakaal: hinnad on tõusnud, kogutoodang vähenenud KOLMAS LOENG 7. november 2011 Rahaturg ja pangandus Raha olemus: Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks erinevate kaupade vahetamisel. Raha funktsioonid
P1. Nõudlussoki omapära ongi see, et palkade ja hindade tõus võib toimuda nõudluse kasvu tagajärjel väga järsku ning majandussubjektid ei jõua piisavalt kiiresti muutunud oludega kohaneda. Majandusele on reeglina omane olukord, kus kogunõudluse kasv toob kaasa nii hinnataseme kui ka tootmismahu kasvu. Teiste sõnadega, kogunõudlus-kogupakkumine tasakaalustub vahemikus, kus kogupakkumise kõver on tõusev. Kogupakkumise muutus pakkumissoki tulemusel Pakkumissokk tuleneb eelkõige ettevõtete tootmiskulude kiirest kasvust, mis mõjutab kogupakkumist ja hindu. Näiteks klimaatilistest faktoritest tulenev teravilja hinna järsk tõus; naftahinna muutus kartellikokkulepete tulemusel jne. Kuna pakkumissokkidel on otsene mõju hinnatasemele, siis nimetatakse neid sageli ka hinnasokkideks. Pakkumissokke põhjustavad tegurid: a) Palgatase: palgatõus nihutab kogupakkumise kõvera vasakule (üles).
(b) pikaajaliselt? A kogunõudluse suurenemine toob kaasa toodetava koguse suurenemise, hind jääb samaks; B kogunõudluse suurenemine toob kaasa hinnataseme tõusu, toodangumaht jääb samaks. 9. Milles seisneb kogunõudluse ja kogupakkumise sokkide olemus? Millised on nende sokkide tagajärjed? Nõudlussoki tagajärjel toimub nõudlusekasvu tagajärjel palkade ja hindade tõus väga järsku ning majandussubjektid ei jõua piisavalt kiiresti muutunud oludega kohaneda. Pakkumissokk tuleneb eelkõige ettevõtete tootmiskulude kiirest kasvust, mis mõjutab kogupakkumist ja hindu. Toob kaasa kiire hindade kasvu (ntx põud või naftakartellid). Tagajärjeks majanduslangus ja tööpuuduse kasv. 10. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset? Eesmärgid on saavutada täistööhõive ja suurendada koguprodukti toomata kaasa inflatsiooni. Reaalses elus ei õnnestu sageli eelarvepoliitika kaudu hinnataset alandada, seega
Nõudluse kiiret kasvu võivad tekitada nõudluspoolsed sokid, mis seisnevad nõudluse kiires muutumises seoses ootuste muutumisega; ringlusse suunatud raha massi kasv või intressimäära langus; ekspansiivne fiskaalpoliitika. Nõudlusinflatsiooni teke on seda tõenäosem, mida lähemal on majandus kogutoodangu täishõivetasemele. Kuluinflatsiooni põhjustab tootmiskulude järsk kasv. Sagedasemad kuluinflatsiooni põhjused on importtoorme järsk tõus (pakkumissokk: nafta hinna muutus maailmaturul, põud), palkade liiga kiire kasv võrreldes tööviljakuse kasvuga, riiklikult reguleeritud hindade tõus, kaudsete maksude tõstmine. Kulude kasv toob kaasa pakkumise vähenemise. See omakorda põhjustab hindade tõusu, kui nõudlus pole muutunud. Kuluinflatsioon põhjustab ka töötuse kasvu. Inflatsioonispiraal Inflatsioonispiraal kujutab endast inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise. Näiteks hinna ja palga spiraali
annaabi.ee 
