g sees. Adaptiivsete ootuste mudeli keskne eeldus on: ootused genereerivad inflatsiooni. Inerts väheneb, kui ootused on ratsionaalsed ning kui palgalepingud sõlmitakse lüh lühemateks t k perioodideks. i did k 2. Nõudluspoolsed tegurid. Majanduskasvu tingimustes nõudlus kasvab. kasvab 3. Pakkumispoolsed tegurid Pakkumissokid kiirendavad või pidurdavad inflatsiooni: ·Negatiivsed pakkumissokid (OPEC'i naftahinna tõus 1970 a.), streigid ja valitsuse poolt kehtestatud piirangud suurendavad inflatsiooni ·Naftahinna ja palga alanemised olid soodsateks pakkumissokkideks. ·Rahvusvaheline efekt Ka valuutakursii muutumisel i on oluline i mõju. j $ kallinemine
3.Majandustsüklid ja nende tekkepõhjused Majandsustsükliks nimetatakse tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber. Neid iseloomustab aktiivsuse kasv üheaegselt mitmes majanduskasvuvaldkonnas millele järgneb kokkutõmbumine. Põhjalikult hakati neid uurima Suure Depressiooni ajel, mil paljud riigid ei suutnud leida väljapääsu pikaajalisest ja sügavast majanduslangusest. Tekkepõhjused: 1) pakkumissokid põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, tooraineressursside uute leiukohtade avastamine ja sellega kaasnevad toorainehindade muutused maailmaturul 2) poliitilised sokid tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad endamasti majanduse nõudluse poolt. Siia kuuluvad muutused näiteks rahapakkumises, vahetuskurssides ja maksustamises.
Tsükli põhjas toimub ka konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine (majandulangus hea, need ettevõtted, mis ei ole konkurentsivõimelised, kaovad ära, vabaneb tööjõud, nö puhastus majanduses) Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelkirjeldatud protsessid toimivad vastupidises suunas! Nõudlussokid- Erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel Pakkumissokid- tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused Poliitilised sokid- tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes Majanduse alused 30.sept (tõus, tipp, langus, põhi) (mingil perioodil ei kasutata piisavalt mingit ressurssi, nt tööjõudu) Töötus on madal- skp kasvab
Tsükli põhjas toimub konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine ning tehnoloogiline hüpe teistes ettevõtetes st amortiseerunud füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelpoolkirjeldatud protsessid toimuvad vastupidises suunas. Majandustsüklite aluseks olevaid sokke on kolme tüüpi: Nõudlussokid erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel Pakkumissokid tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused Poliitilised sokid tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes. V LOENG I OSA. Tööhõive ja Tööpuudus Tööpuudus
ajutisi kõrvalekaldeid nende trendist. Iseloomulik on aktiivsuse kasv üheaegselt mitmetes majandusvaldkondades, millele järgneb kokkutõmbumise periood. Koosneb tõusust ja langusest, neid eraldavad tõusu hari ja languse põhi. Empiirilised selgitused:tehnoloogia areng, regulaarsed muutused ehitustegevuses, investeeringuid mõjutavad krediidikriisid, valimiseelne poliitika. Teoreetiline lähenemine äritsüklid on põhjustatud sokkidest, mils kutsuvad esile majanduses vastureaktsiooni. (pakkumissokid, poliitilised sokid, nõudlussokid) Langusfaasis:eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suurenevad, tootmine väheneb ning SKP ka, ettevõtete investeeringud vähenevad ja vallandatakse töölisi, kasvab tööpuudus. Alanevad tooraine hinnad. Ettevõtete kasumid langevad, lihtaktsiate hinnalangus ja müügibuum börsil. Majandus jõuab tsükli põhja, kus toimub konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine ja tehnoloogiline hüpe ,,ellujäänud" ettevõtetes.