c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul 2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti. Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks. Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti. Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel.
võimalikult efektiivne. Kui riiulid ja nende hoiukohad on adreseeritud siis on komplekteerijal neid lihtne leida, muudab komplekteerimistöö efektiivsemaks ja kiiremaks. Ka inventuri on lihtsam teha kui õiged kaubad on õigetel aadressidel. 22. Veopakend ja selle markeerimine. Kaubakäsitlusmärgid. Veopakend on see milega kaupu veetakse ( alus, konteiner, pappkast, kast) Markeeritakse selleks et vedaja ja kauba käsitseja teaks kuidas kaupa hoida. Kaubakäsitlusmärgid aitavad kauba käsitlejal kaubaga ümber käia näiteks märgid näitavad mitmes kihis võib kaupa paigutada, kuida pidi eab kaup olema, kas on tegemist õrna kaubaga, kas talub niiskust või kuumust lisaks on ka temperatuur milles tohib kaupa hoida. 23. Pakendid, kaubaalused ja konteinerid. Aluste ja konteinerite ringlemine ettevõtete vahel
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
treileri põrandale? 3. Hoiuühikute moodustamine Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Taoline tegutsemisviis viib alla küll veokulud, kuid suurendab kauba käsitsemiskulusid. Kui võrrel da omavahel veokulude vähenemise ja käsitsemiskulude suurenemise määra, selgub enamasti, et kasu veokulude vähenemisest on kordades suurem käsitsemiskulude suurenemisest. Mahukaupa ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada. Selleks, et hoiustamine, edasine komplekteerimine ja
1,2 m kõrguselt treileri põrandale? 3. Hoiuühikute moodustamine Kuna põhiveod toimuvad sageli suhteliselt pikkadel distantsidel, on veokulude kokkuhoiuks oluline kasutada koormaruumi maksimaalselt. Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini kui selle kaal veovahendi või –ühiku kandevõime, on oluline kasutada laaadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Seda ei ole võimalik teha üldjuhul kaupa kaubaalustel vedades, vaid pakendid laotakse lastiruumis põrandast laeni ja seinast seinani. Taoline tegutsemisviis viib alla küll veokulud, kuid suurendab kauba käsitsemiskulusid. Kui võrrelda omavahel veokulude vähenemise ja käsitsemiskulude suurenemise määra, selgub enamasti, et kasu veokulude vähenemisest on kordades suurem käsitsemiskulude suurenemisest. Mahukaupa ei ole laos otstarbekas lahtiselt hoiustada. Selleks, et hoiustamine, edasine
logistilisi kulusid arvesse võttes odavaim veovariant (küre kohaletoimetamise tõttu puudub vajadus suurte laovarude soetamiseks, väikesed kulutused ladustamisele jne). Näide: Arvutite valmistaja ostab sisse arvutikomponente Ühe konteineri imporditavate osade väärtus on 30000 EUR. Koostetehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Hankijal on valida õhutranspordi ja maanteetranspordi kasutamise vahel. Õhutranspordi kasutamise puhul on transütaeg 1 päev, minimaalne saadetis 5 konteinerit veohilmaga 100 EUR konteiner. Autotranspordi puhul on transütaeg 4 päeva, münimumkogus 20 konteinerit veohinnaga 10 EUR konteiner. Kauba säilituskulu (kapitalikulu, maksud, kindlustus, hoiustamine, riknenud, purunenud, säilivusaja ületanud varud) on 25% aasta jooksul hangitud varude väärtusest. Küsimus: millise transpordilügi kasutamine on kulusäästlikum? TC = Ct+ C i+ Cd, kUS TC = Kogukulu Ct = transpordikulu Oi * R Qi aastane vajadus ühikutes
Samuti on võimalik mitmest kesklaost tulevate otsesaadetiste ja laosaadetiste ristlaadimine. Jaotuslao üks alaliike on jaotusterminal, kus kaupu ei hoiustata. Jaotusterminali veetakse suurtest hulgiladudest ja jaotusladudest kokkulepitud ajaks suuremahulisi ühitatud saadetisi, mis koosnevad mitme saaja kaupadest. Kui kõik konsolideeritud saadetised on kohal, pakitakse need lahti ja sorteeritakse saajapõhiselt. Sorteeritud saadetistest tehakse üks saadetis ühele saajale, mis pakitakse ühele või mitmele kaubaalusele. Kuna selline saadetis toimetatakse maapiirkonnas tegut- sevale kauplusele ühe veoga, saadakse ristlaadimisega arvestatav sääst veokuludes. Kaupluste laod on eelkõige kaubasaadetiste vastuvõtutoimingute sooritamiseks enne kau- pade viimist müügisaali. Kaupluste saadetised on vaja lahti pakkida ja teha vastuvõtukontroll. Suurem
VASTUVÕTUKONTROLL 1. Kui uute sõidukite vastuvõtmisel lattu kontrollitakse võimalike vigastuste ja defektide olemasolu autokerel ning sõiduki komplektsust, on tegemist: tavapärase kontrollimisega erikontrollimisega tavapärase ja erikontrollimise kombineeritud viisiga pole tegemist kumbagi kontrollimise viisiga 2. Tavapärasel kontrollimisel kauba vastuvõtul: kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele kontrollitakse, kas kaup ja pakendid pole vigastatud 6 kontrollitakse toodete aegumistähtaegade vastavust ja vajadusel tootmispartiide numbreid kontrollitakse kauba koguste ja tooteartiklite vastavust saatelehele, vigastuste olemasolu ja vajadusel ka aegumistähtaegu ja partiide numbreid 3. VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE 1. Millest saab üldjuhul laos alguse komplekteerimistöö?
2,0-2,3m 54. Milline on kaubaaluste riiulite tavapärane sügavus? EUR- alused riiulikohtadel on Riiuli sügavusi 1050mm ja 1100 mm. 55. Millistest kriteeriumitest lähtudes tuleks mõelda virnastamise kasutamisel? Selleks et otsustada kauba hoiustamine virnastatult, peavad olema täidetud järgmiseid eelduseid: · Ühte tooteartiklit peab olema palju kaubaaluseid · Ühe toote virna tuleb paigutada ühesuguseid aegumistähtajaga tooteid · Toodete pakendid peavad võimaldama aluste virnastamist vähemalt neljakordselt · Uued sissetulevad partied peab olema võimalik paigutada eraldi virnadesse. Soovitav on täita virnastamise juures järgmiseid tingimusi: · Virnade hoiukohad oeaksid olema kirjeldatud laoprogrammis aadressidega · Põrandal peaksid olema kantud virnade paigutamise piirjooned koos hoiukohtade aadresside kirjeldamisega · Ridade vahel peaksid olema jäetud vahekoridoride üle kahe rea, et oleks võimalik kaupu
tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise planeerimise, teostamise ja kontrolli protsess eesmärgiga rahuldada tarbijate vajadusi Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
