Eesti kultuuri alused ja tähendus
eristada isiklikku ja võõrast. Lisaks neile kahele võiks esile tõsta kolme "rahvuslikku"
omadust: kollektiivsust, omakasu ja loovust. Oleme aastasadu võõrvõimudele allunud. See
tekitab rahvuslikku alaväärsust, aga sellel pärandil on ka positiivseid jooni.
Eristumine valitsejatest on meid ühendanud klassivastuolud varjusid rahvuslike erinevuste
taha. Alaväärsus viib soovini võõrastega samastuda. See on kaasa toonud kadakasaksluse,
pajuveneluse, tänapäeval anglitsismide vohamise ning võõrkeelse popkultuuri kultuse. Eestis
on neidki, kes tahaksid väga assimileeruda, saada ameeriklaseks või eurooplaseks. Kui see
tendents kasvava põlvkonna seas dominantseks muutub, on Eesti tulevikustsenaarium must
kaugem tulevik puudub. Samas võib eestlaste kollektiivsustundes peituda lahendus loova
kultuuri allesjäämiseks. Eestis on ikka aus olnud ühistöö, naabrile abi pakkumine (talgud),
meid liidab laulupeotraditsioon ja keel