Riidevärvimisel on käsitöö huvilistel küllap üsna perspektiivne kasutada vanu värviretsepte, kus sobiv toon saadakse teatava puu koore tarvitamisel. PUUDE URVAD, ÕIED JA VILJAD Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puude urbadest olid talurahva seas, nii nagu tegelikult ka tänapäeval, väga populaarsed paju urvad. Need tõusid inimeste tähelepanu keskpunkti kevadpühade ajal. Ammustest aegadest on olnud rahval kombeks ehtida ruume urbades pajuokstega palmipuude ja lihavõtte pühade ajal märtsis aprillis. Kristlikuks põhjenduseks kombele on olnud see, et kui Lõuna Euroopas olid nende tähtpäevade sümboliteks palmi või õlipuu oksad, siis Põhja Euroopas, kus neid taimi ei leidu, asendati nad urbades pajuokstega. Kuid pajuurbadel on kevadega inimeste silmis olnud ilmselt palju ürgsemaid seoseid, kui kristlikud tähtpäevad. Eestlaste ja teiste läänemere - soome rahvaste traditsioonis
"vitsutama" minna. Löömise taktis öeldi: "Terveks! Terveks!" või: "Jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks! Tarka meelt pähe, hääd sõna suhu!" Urbijatele tuli lihavõttepühade ajal tasuks pühademuna või ka muud meelehead anda, sellepärast öeldi ka: "Urvad sulle, muna mulle!" Kui perest peresse urbimas käimise komme juba kaduma hakkas, kestis see oma peres. Siin on mõned kohased meenutused. "Palmipuudepühal tuuakse urbadega pajuoksad tuppa. Pajuokstega urbitakse siis teineteist, enamasti lapsed vanemaid, kes veel voodis on. Urbimise laul on Tartu pool järgmine: Urvin, urvin uue kuue, värvin valge kasuka. Muna mulle urvimast ja kakku kaua hoidemast. Aastast urvin ja nädalast võlgu." Viimase lausega on mõeldud seda, et urvaoksaga löömise hea mõju püsis kogu aasta, võlg pühademuna näol tuli aga tervistava urbimise eest tasuda juba nädala pärast. Jüripäev Jüripäev (23. apr
annaabi.ee 
