Ahtalehine põdrakanep
Abi saaksid ka eesnäärme suurenemisest tingitud vaevustega vanemad mehed.
Kümmekond aastat tagasi käidi tihti Loodusmuuseumis väikeseõielist pajulille, tol ajal
ainukest haiguseleevendajat vaatamas, et teda looduses kergem ära tunda oleks.
Nüüdseks on põdrakanepi farmakoloogilised uurimised ja katsetused näidanud, et ka
temal on kasvajarakkude vohamist taandav toime. Ja teda on Eestis palju!
Suur loodusteadlane Karl Linné paigutas põdrakanepi ühte perekonda pajulilledega.
Sarnasust märkasid ka vanad eestlased, see kajastub rahvapärastes nimedes. Kuid
pikka aega on botaanikute poolt põdrakanepit käsitletud eraldi perekonnana.
Viimasel ajal peetakse teda taas üheks pajulilleks - ring on täis saanud. Eesti keeles
on talle siiski jäetud nimeks põdrakanep, sest see on väga laialt levinud.
Põhierinevuseks pajulilledest on see, et kõik varrelehed kinnituvad vahelduvalt ja õie
sigimik ning tolmukad on longus. Ka ei moodustu põdrakanepi varre alusel