temperatuuril, paiskub välja ja võib põhjustada põletushaavu. Külmumiskindel jahutusvedelik (antifriis) on peamiselt etüleen- või propüleenglükooli ja vee segu, mida ei pea talvel mootorist välja laskma. Seda kasutades peab olema äärmiselt ettevaatlik, sest antifriis on surmavalt mürgine. Antifriisi ei tohi sattuda suhu ega limaskestadele ning teda ei tohi suuga imeda. Antifriisised käed tuleb tingimata kohe puhtaks pesta. Antifriis paisub veest rohkem, seepärast ongi vaja paisupaaki. Antifriisi tasub valada ainult täiesti korras jahutussüsteemi, sest tema kõikvõimalikest piludest-avadest läbitungimise võime on tunduvalt suurem kui veel ja seetõttu on ka vedeliku lekked palju kergemad tekkima kui vee kasutamise korral jahutussüsteemis. Külmumiskindlate jahutusvedelike tootjad näevad ette kindlad vahetusvälbad. Venemaa päritolu jahutusvedelikke (tosoole) soovitatakse vahetada igal aastal ja orgaanilistel manustel jahutusvedelikke 5 aasta tagant
Erinevusi otsevoolu ja ringvolu süsteemide vahel: Jahutussüsteemi osad: PAISUPAAK See on terasest kokku keevitatud mahuti, varustatud puhastusluugi, nivoo vaateklaasig, ventilatsiooni toruga, sette kraaniga, paagi alumisest osast väljuvad torud, millised ühendatakse diislite jahutussüsteemiga. Paisupaak asetatakse diislitest kõrgemale, valgustatud kohta, kust oleks hea nähtavus taseme vaateklaasi üle.Tänapäeva laevadel kasutatakse sageli pea – ja abidiislite jaoks ühist paisupaaki. Paisupaagi ülesandeks on kompenseerida jahutusvee termopaisumisi ja kokkutõmbumisi, samas on ta ka vee reservaariks vee aurustumise ja väikeste lekete korral. JAHUTUSVEEPUMBAD Siia kuuluvad nii mage – kui ka mereveepumbad. Pumbad saavad liikumise väntvõllilt ülekande kaudu. Pumbad on kinnitatud mootori vööripoolse otsa oleva hammasrataskoda külge ja neid pumpi nimetatakse ka veel ripppumpadeks ( nõ nad ripuvad diisli külies)
Heitveest eraldatakse tahke faas, mis purustatakse, töödeldakse: üle parda, põletatakse jäätmepõletusahjudes (insineraator), antakse kaldal ära. Puhastatud (desinfitseeritud) vesi lastakse merre NB! Bakterite abil töötavad puhastus-seadmed peavad alaliselt töötama ettenähtud reziimil 1. Mehaaniline faas: jämefilter eraldab tahke osa vedelast, tsenrifugaalpumppurusti purustab tahked osad ja pumpab heitvee läbi filtri paisupaaki, 2. Aereerimise faas: reovesi pumbatakse survepaaki, sealt töövedelikuna ejektorisse, imeb õhku sisse, org ained lagunduvad süsihappegaasiks ja mitteorgaaniliseks aineks 3.Keemiline töötlemise ja separeerimise faas: õhuga küllastunud heitvesi läheb selituspaaki, sinna lisatakse flokulenti, (kemikaal, mis soodustab hõljuvate ainete kleepumist õhumullikeste ja üksteise külge, tekivad helbed) vahukiht eemaldatakse mudakogujasse, vesi koguneb puhastatud vee mahutisse, sealt üle parda
annaabi.ee 
