km põhja pool Kunda lahte. Kunda on ka kalanduslik väga hea jõgi kuna seal koevad lõhed. Looduslike eelduste poolest on Kunda jõgi lõhelistele üheks parimaks elupaigaks Eestis, kuid jõe suurepäraseid eeldusi on kahjustanud jõele rajatud paisud. Seetõttu on hävinud suurem osa jõe alamjooksu väga headest kärestikest ning tõkestatud siirdekalade rändetee jõe kesk- ja ülemjooksul olevatele kudealadele. Jões püsivalt elunevate jõeforelli ja harjuse eluala on aga paisudega tükeldatud reaks piiratud ulatusega jõelõikudeks ning seeläbi on ühe arvuka ja elujõulise asurkonna asemel jões mitu vähearvukat ning ohustatut.
välja. Eestis oli peamiseks tuura kudejõeks Narva jõgi. Ohustatus Kaitsestaatus: äärmiselt ohustatud (III kat.) Põhjuseks: ülepüüdmine liha ja marja saamiseks 1982.a võeti Euroopas kaitse alla. Arvatakse olevat alles umbes 400. Eestis püüti tuur (Maria) viimati 1996 Muhus Vürkaia kalurite poolt. Ohtu tekitavad tegurid Ülepüüdmine Kehv elupaikade veekvaliteet Kuderänded jõgedes on paisudega takistatud Mõnesaja eri soost isendi kohtumise väike võimalus Tuura asustamine Eestis 15. oktoober 2013 Narva jõgi Kogu projekti finantseeriti riigi poolt 23 560 euroga ja selle teostaja on Eesti Loodushoiu Keskus. Järglasi saab emaskala iga 3-4 aasta tagant. Elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. Toitub limustest ja koorikloomadest, samuti väikestest kaladest. Narva jõkke lastud tuur Huvitavat
Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Metskitsed kärbivad nooremaid puid. Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puude latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist. Harilik kobras. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Vee alla jäänud puud hukkuvad suhtelist lühikese aja jooksul. Hiired võivad talvisel perioodil noori väikeseid puid kahjustada. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume alla noorte puude tõdedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või isegi viies neid hukuni. Siiski on hiirekahjustused meie metsakultuurides harva esinevad.
14, 15 Ebapärlikarpide elupaikade, populatsioonide ning isendite drastilise vähenemise peamised põhjused viimase 100 aasta jooksul on: 1) Tööstus- ja põllumajandusreostus ning sellest tingitud vooluveekogude eutrofeerumine. 6 2) Peremeeskalade arvukuse kiire vähenemine ja nende väljatõrjumine võõrliikide nt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) poolt. 3) Konkurents rändkarbi (Dreissena polymorpha) näol. 11 4) Vooluvete takistamine paisudega ja sellest tingitud peremeeskalade liikumise tõkestamine jõe piires. Nt. kopratammid. 1 5) Melioratsioonitööd valglal, mis mõjutavad vooluveekogu hüdroloogilist reziimi ja ökoloogilist seisundit. 6) Kallastelt vette kukkuvad lehed jm orgaaniline aine. Varem olid Pärlijõe kaldad osaliselt karjatatavad, mistõttu langes jõkke vähem orgaanilisi aineid. 7) Jõesängi profiili ja -põhja füüsiline muutmine. 16 Võimalikud lahendused
Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatub puud erinevate tüvemädanikku põhjustavate seentega ja lõpuks nad hukkuvad. Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Sokud nühivad sarvi vastu puutüve, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Heaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). 2. Metsa uuenemine ja uuendamine 2.0. Looduslik metsauuenemine (generatiivne) Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega,
alal kitsaste mätaste vaheliste niredena. Soostiku keskmes asuvad järved, neist suurim on Puhatu järv (20,9ha), temast põhjas paiknevad Viinamardi (2ha) ja Pahasenja (2,1ha) järved, 500m kagu pool asub Korponi järv (0,6ha) ning lõunas on Puhatu järv ühendatud kanaliga Martiska järvega (6,3ha). Soostiku lõunaosas, Agusalu küla lähedal paiknevad Agusalu järved, mis on raskesti ligipääsetavad, sest neid ümbritsevad õõtsikud ning koprad on asustanud iga kraavi ja oja oma paisudega on nad niigi märjad alad muutnud veelgi vesisemaks. [], [] Agusalu sood Paikneb Puhatu soostiku lõunaosas. Ta on tekkinud Ürg-Peipsi järve luidetevaheliste järvealade ning osaliselt ka mineraalmaa soostumisel. Osaliselt on säilinud sealsetel aladel ka mõned jäänukjärved. Valdavalt levivad Agusalu soodes rabad ja siirdesood, kuid vähesemal määral leidub seal ka madalsoid Rabarind on seal väljakujunemata ning ei esine seal laukaid.
d) filter ei tohi mudastuda. Kõige kergem on neid nõudeid täita filtri valmistamisel ühejämeduse terastikuga materjalidest; sel juhul peab kahe järgneva filtrikihi terade läbimõõtude (D ja d) suhe olema alla 7. Filter ehitatakse tavaliselt vähemalt kolmekihilisena (harva kahekihilisena). Filtrikihi paksuseks võetakse 15...50 cm. Kõige jämedama filtrikihi kaudu juhitakse vesi filtrist välja. Paisudega seonduvad probleemid: 1.paisutagused alad on tavaliselt üleujutatud, põhjustades sellega suuri kahjusid keskkonnale 2.jõe peatamine mõjub jõe ökosüsteemile, paljud liigid võivad sealt kaduda 3.kui vesi leiab pääsu läbi tammi, siis on seda raske peatada, lõpptulemusena pais laguneb ja tohutu vee hulk pääseb lahti, mis ujutab üle ja erodeerib maapinda 17)Ülevoolude otstarve ja jaotus. Ülevool - tõke voolusängis, millest vesi üle või läbi voolab
euroopa naarits, rohunepp, sookurg, must-toonekurg, rohunepp, metsis ja jäälind. Siia on arvatud ka 10 rändeteede tõkestamine paisudega ja ülemäärane väljapüük. niidurüdi, kassikakk, harivesilik, väike-laukhani, kõre liiki nahkhiiri, kaladest säga ja tõugjas, putukatest
vähenemisega. Nimelt on metskits peamine saakloom meie suurkiskjatele (hunt, ilves) ja metskitsede vähesuse korral murravad nad teisi ulukeid, sh. kopraid. Suure asustustiheduse korral võib kobras metsale negatiivset mõju avaldada. See, et ta närib ja langetab puid toiduks ning ehitusmaterjaliks veekogude kaldaaladelt, ei tekita nii suurt kahju, kui kaldaäärsete metsade üleujutamine. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Kopratammide lõhkumine reeglina leevendab olukorda, kuid ei kõrvalda probleemi. Arvestatavaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure
müüakse asustusmaterjaliks. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. 13. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine a. Lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta) on siirdekalad, kelle jõgedes üles kasvanud noorjärgud laskuvad merre ja pöörduvad suguküpseks saades tagasi kudema oma kodujõkke. Seetõttu ohustab neid inimtegevus rändetee tõkestamine paisudega ning ülepüük, eriti kudematulevate kalade püük rannikul ja jõgedes. Kalakasvandustes toodetud lõhelaste noorkalu asustatakse meie jõgedesse liigi säilitamise ja populatsioonide taastamise või kalade arvukuse suuren damise eesmärgil, et kompenseerida inimtegevusest tekkinud loodusliku lisandumise puudujääki. Samal ajal loob nende asustamine rannakaluritele täiendavaid kalapüügi võimalusi