Eesti mõisad
stiilis kamina ja ahju, samuti rõduga.
Peahoone esise väljaku lääneküljel paiknes suletud sisehooviga majandusõu koos tall-
tõllakuuri ja aidaga. Oma kahe tömpja nurgatorniga meenutas ta väikest linnust. Algselt
kaaristuga hoone on meieni säilinud ümber ehitatud kujul. Mõisahoonet ümbritseb avar park,
mille suursugusust võimendab selle laskumine hoone taga terrassidena allapoole kuni suure
paistiigini. Säilinud on ka punastest tellistest stiilne väravatorn, mis on suunatud otse
peahoone keskteljele. Teine sarnane väravaehitis paiknes auhoovi lääneküljel, peahoone ja
tallikompleksi vahel, kuid see pole meie päevini säilinud.
Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel
rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo pronkskoopia, mille president Konstantin Päts,
pärast külaskäiku Alatskivile, laskis Tallinna Kadrioru parki üle viia
annaabi.ee 
