Olenevalt päikesepaneeli tüübist muudavad nad päikeseenergia elektriks või soojendavad sellega vett. Päikeseenergia kasutamine oleneb suurelt jaolt kliimast ning seetõttu ei ole meil veel päikese jõul vilkuvad liiklusmärgid reaalsus. Päikeseenergia toob suuremat kasu troopilisema kliimaga aladele, kus suurema osa aastast paistab päike. Nafta, põlevkivi, maagaas, turvas ning muud taastumatud loodusvarad saavad kunagi tahes-tahtmata otsa. Rääkimata nende põlemisel õhku paiskuvatest kahjulikest ainetest nagu CO2 ning nende tõttu tekkivast võimalikust ülemaailmsest kliimasoojenemisest. Seetõttu on taastuvate loodusvarade kasutamine ka tuleviku hoidmise suhtes eluliselt tähtis. Samal põhimõttel töötavad ka maa soojuspumbad. Need töötavad nii, et maas asetsevatest plastiktorudest lastakse vesi läbi ning kuna meil on maapinna pealmine osa tavaliselt soojem kui õhk, torudest läbivoolav vesi soojeneb.
),erosiooni oht-viljaka mulla ärakandumine( vee ja tuule abil) 2.Globaalne soojenemine-kasvuhooneefekt tuleneb õhku paisatavatestkasvuhoonegaasidest(co2,CH4,N2O,freoonid)Kasvuhooneeefekt on infrapunase kiirguse hajumise takistamine atmosfäärist kosmosesse ja peegelduvad maale tagasi. 3.Osooniaugud-tekitavad peamiselt freoonid,NO2.külmikud ei tohiks toota freoone,vähendada aerosoolide kasutamist. 4.Happesademed-tekivad peamiselt fosiilsete kütuste põletamise tagajärjel õhku paiskuvatest happelistest osiididest(kasutama biogaasi,maagaasi) 5.Eutrofeerumine-veekogude rikastumine liigste toitainetega Eesti ökoloogilised kitsaskohad on põlevkivi kavandamine,seoses kaevandamisega on Kirde Eestis kasutuskõlbmatuks muudetut ligikaudu 30 tuhat hektarit põllumaad.Praegu saadakse põlekivi põletamisel üle 95% Eestis toodetavast elektrienergiast. Liikide hävimine ja looduskaitse Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid.Mõned on kohastunud
annaabi.ee 
