.12 5.MOOTORSÕIDUKITE HEITGAASIDE SAASTEAINESISALDUSE PIIRNORMID, MILLEST LÄHTUTAKSE TEHNOÜLEVAATUSEL JA MUUL KONTROLLIMISTEL............13 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 15 2 Sissejuhatus Õhk, mida me iga päev sisse hingame, sisaldab mitmesuguseid inimesele kahjulikke mürgiseid ühendeid. Linnaõhku paisatavast toksilisest gaasist on valdav osa pärit automootoritest ( CO 90 - 95%, NO 50 - 70 %, Pb 90 - 98%). Eestis tervikuna annavad autod ja sõidukid 73 - 85% CO ja 57 - 68% NO koguhulgast. Aasta jooksul paiskavad autod õhku sadu miljoneid kilogramme CO-d. Lämmastikoksiide satub õhku kaaluliselt vähem, kuid ühe mahuühiku õhu hingamiskõlbmatuks muutmiseks kulub NO-d võrrelduna CO- ga 75 korda väiksem kogus. Seega heitgaasides
sellest, et inimesel ei olegi üldse kodus televiisorit. (French Property Links, 2011). Prantsusmaal on veel raskeveokimaks ning maksustatakse autosid, mille heitegaaside tootlikkus ületab teatud piiri (250g CO2/km). Raskeveokimaks kehtib üle 3,5-tonnistele sõidukitele, mida kasutatakse mingiks äriliseks tegevuseks. Samuti tuleb seda ka maksta iga sõiduki pealt firmadel, mille kasutuses on üle kolme sellise sõiduki. Nii-öelda heitegaasidemaks sõltub jällegi atmosfääri paisatavast CO2 kogusest, mida suurem see arv on seda suurem on ka maksumäär. Samas on võimalik saada valitsuse poolt heitegaaside boonust. Ostes auto, mille heitegaaside tootlikkus on madalam kui 130g CO2/km, maksab valitsus selle eest boonust suurusjärgus 400 kuni 3500. (Skovgaard, 2011). Meelelahutust maksustatakse saadud piletitulu pealt, seda näiteks osade spordialade puhul, ent mitte kõigi. Veel maksustatakse näiteks ka hasartmänge ja kasiinost võidetud raha. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009).
Taimed puhastavad õhku, eraldades hapnikku ja sidudes ohtlikke saasteaineid. Meie riidekapid on täis looduslikku kiudu, nagu puuvill, vill ja siid. Looduslikest süsteemidest saame puitu ja muid materjale hoonete ehitamiseks ning mööbli valmistamiseks. Mitmed ravimid, nagu aspiriin, pärinevad loodusest. Looduslikud süsteemid, nagu vihmametsad ja korallrifid peidavad endas veel avastamata elupäästvaid aineid, mille väärtus võib olla mõõtmatu. Poole meie poolt atmosfääri paisatavast süsinikdioksiidist neelavad maismaa- ja mereökosüsteemid. Nendel süsinikdioksiidi sidujatel on oluline osa kliimamuutuste aeglustamisel. Korallrifid ja mangroovid kaitsevad rannikualasid tormide ning tsunaamide eest. Märgalad on nagu tohutud käsnad, mis koguvad endasse liigse vee ja hoiavad ära üleujutusi. Looduskaunid kohad meelitavad ligi palju külastajaid, mis aitab tagada sissetuleku kohalikele elanikele.
Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsa-põlengud. Peamised inimtekkelised allikad on: energiamajandus ja tööstus; transport; põllumajandus; jäätmekäitlus. Energiamajandus ja tööstus Oluliseks õhusaasteallikaks on ka mitmesugused tööstuslikud protsessid, mistõttu on õhusaasteprobleemid keemia-, metalli-, paberitööstuse jt ettevõtete paiknemise piirkondades üldtuntud Ohud Fossiilsetest kütustest pärineb ~80% kogu maailmas õhku paisatavast CO2-st, globaalse soojenemise peamisest põhjustajast, kusjuures Euroopa riigid annavad sellest ligikaudu 1/3. Transport Autoliiklus annab kuni 80% CO2 ja 60% lämmastikoksiidide transpordisektorist pärinevast koguheitekogusest, samuti tuleb transpordist märgatav osa CO ja LOÜ heitkogusest Ohud Transpordist tulenev süsihappegaas on üks põhilisi kasvuhooneefekti põhjustajaid. Lämmastikoksiididel on oluline roll hapestumisprotsessides.
(kivisüsi, põlevkivi, pruunsüsi, turvas), nafta ja maagaasi põletamisel (Maasikmets 2004: 21). Põlemisprotsessides toodetud saasteainetel on mitmekesine keemiline koostis ja väga erinev osakeste suurus, mittetäielik fossiilsete kütuste põletamine tekitab tahma osakesi, millel on suur tõenäosus absorbeerida toksilisi gaase ja metallioksiide (Keis 2010: 6). Samuti on fossiilsed kütused põletamisel ja heitkoguste allikaks, kus pärineb ka ligikaudu 80% kogu maailmas õhku paisatavast süsihappegaasist, kusjuures Euroopa riigid annavad sellest ligikaudu ühe kolmandiku (2004 aasta seisuga). (Maasikmets 2004: 21). Mitmed tööstuslikud põlemisprotsessid toodavad lendtuhka, mis on segu alumiinium-, kaltsium-, fosfor- ja ränioksiididest (Keis 2010: 6). Tööstuse kõrval on üks olulisem õhu saastaja transport, eeskätt suurema liiklustihedusega linnades. Kogu Eesti lõikes eraldub suurem osa transpordisektorist pärinevatest
annaabi.ee 
