Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"painduvateks" - 5 õppematerjali

Gian Lorenzo Bernini
6
doc

Gian Lorenzo Bernini

antiikkreeka müüdist. Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Purskkaevud · ,,Triitoni purskkaev"- antiikmütoloogiline töö, mis asub Roomas. Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
37 allalaadimist
Gian Lorenzo Bernini
6
docx

Gian Lorenzo Bernini

kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõujumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav Tuimus, ta jalad juurdusid maasse ning ta keha kattus koorega, ta juuksed ja käed said painduvateks oksakesteks. Daphne oli muutunud oma soovil loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks.(vaata pilt nr 5). Berninil on veel meistriteoseid, üks suuremaid neist on Peetri kiriku kolonaad, mis asub Roomas ja on teostatud aastatel 1657-1667. Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekorattiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Louis XIV palkas Bernini Louvre'I ehitusele, ent pidi ta peagi

Muusika → Muusikaajalugu
33 allalaadimist
Gian Lorenzo Bernini
3
docx

Gian Lorenzo Bernini

Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Diana ­ rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis. Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust. Ta oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jumalate hulhas oli ta parim kütt. Artemisele olid pühendatud kõik metsloomad, peamiselt kujutatakse Artemist lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist
Madruse eksami piletid 2016
52
docx

Madruse eksami piletid 2016

Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi keerduks lastivintsi trumlile. Sildumisotsad tehakse painduvast ja poolpainduvast trossist.Terastross loetakse töökõlbmatuks,

Merendus → Madruse koolitus
139 allalaadimist
Mikroobifusioloogia
147
docx

Mikroobifusioloogia

ekspressioon) 2. DNA-relaksosoomi kompleksi esitlemine T4SS-le T4CP (T4SS coupling proteiin) abil ning DNA ülekandmine retsipienti 3. DNA süntees ja ligeerimine 4. (piili lagunemine ning) rakkude lahknemine. 100 Rakk-rakk kontakti loomiseks peab doonorrakk olema võimeline moodustama sugupiili. Sugupiilid võivad morfoloogiliselt erineda, neid on jagatud peenteks ja painduvateks F-piilideks (F-plasmiid), jämedateks, jäikadeks ja lühikesteks P-piilideks (RP4 plasmiid), kuid kõik sugupiilid kujutavad endas tüüp 4 sekretsioonisüsteemi (T4SS) alamklassi, mis transpordivad DNA-d rakust välja. Kuidas täpselt DNA üle kandub, pole siiani selge. Ühe hüpoteesi kohaselt on sugupiili hädavajalik rakk-rakk kontakti loomiseks, mille järel retsipientrakk tõmmatakse sugupiili abil doonorrakuni ning rakkude vahel tekib

Bioloogia → Mikroobifüsioloogia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun