docstxt/136145919137.txt
3. Tugevuskontroll (kui tugevus ei ole tagatud, tuleb varras uuesti dimensioneerida või vähendada koormust) Tugevusarvutus väändemomendile – juhtum, kus varda ohtlikus ristlõikes esineb ainult väändemoment või teised sisejõud on hüljatavalt väikesed. Sel juhul on ristlõike kõigis punktides nihkepingus. Ohtlikud punktid paiknevad ristlõike servas. Tugevusarvutus: Tugevusarvutus paindemomendile – tugevusarvutus paindemomendile toimub juhul, kui ristlõikes mõjub kas ainult My või ainult Mz ja ka siis, kui teiste sisejõudude osatähtsus on väike. Suurimad paindepinged esinevad ohtliku ristlõike punktides, mis paiknevad nulljoonest suurimal kaugusel. Et paindepinge on peapinge ja seejuures ainus nullist erinev peapinge, siis on ohtlikes punktides peapingus. Tugevusarvutus: Erijuhtumid: 1
Normaalpinge arvutus puhtpaindel. Staatiline pinnamoment. Kui varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment (survejõud F s* )a mp, siis on tegemist Kujundi staatiline moment mingi telje suhtes võrdub pinna pindala (A) ja pinna puhtpaindega. (Tavaliselt lisandub paindemomendile veel põikjõud FQ) raskuskeskme koordinaadi (C) korrutisega. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. Pinge vektor koosneb kahest komponendist: lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge ning M = [ '] Wõ =
pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel. 32. Normaalpinge arvutus puhtpaindel. Kui varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment (survejõud Fs* )a mp, siis on tegemist puhtpaindega. (Tavaliselt lisandub paindemomendile veel põikjõud FQ) 33. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. Pinge vektor ι koosneb kahest komponendist: lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge ning lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge.Normaalpinge σ mõjub lõikepinnaga risti. Iseloomustab aineosakesi laialirebiva või kokkusuruva jõudude intensiivsust Tangentsiaal- ehk nihkepinge τ näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust.
59. Talade konstrueerimine, põhinõuded (p 10.1) Tala pikiarmatuur Lõiget, kus armatuuri on vähem, kui As,min, tuleks vaadelda armeerimata lõikena. Nii tõmbe- kui ka survearmatuuri ristlõikepindala ei tohiks väljaspool ülekattejätku olla suurem kui As,max = 0,04Ac. Toeristlõike armeerimine Monoliitse tala toeristlõige (isegi siis, kui projekteerimisel vaadeldakse tuge lihttoena) tuleks arvutada toe osalise kinnituse põhjustatud paindemomendile, mille suurus on vähemalt 0,15- kordne avas esinev suurim paindemoment. Alumise pikiarmatuur tuleb äärmisel toel ja vahetoel ankurdada Põikarmatuur peaks moodustama konstruktsioonielemendi pikiteljega nurga vahemikus 90° kuni 45°. Põikarmatuur võib koosneda: - pikitõmbearmatuuri ja survetsooni ümbritsevatest rangidest - ülespööretest; - pikiarmatuuri mitte ümbritsevatest, kuid tõmbe ja survetsoonis piisavalt ankurdatud varrastest (karkassid, võrgu põikivardad jne).
võrreldes võrreldes lühike; · ühes ja samas ristlõike piirkonnas tekivad suurimate väärtustega lõike- ja paindepinged. Painde ja lõike koosmõjul (Joon. 8.12): Priit Põdra, 2004 137 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS · ristlõike paindemomendile M vastab ristlõike punktides paindepinge M (normaalpinge); · riatlõike põikjõule Q vastab ristlõike punktides lõikepinge Q (nihkepinge); Põikpainde pingeepüürid (ümar-ristlõige) Normaalpinge laotus M epüür Q epüür M
4.1.4 Teist järku paindemomendi määramine (nimikõveruse meetodiga) Meetod sobib eeskätt konstantse normaaljõuga, konstantse sümmeetrilise ristlõikega (sh ar- meering) ning antud arvutuspikkusega l0 eraldiseisvatele elementidele. Meetod annab nomi- naalse teist järku paindemomendi, lähtudes elemendi läbipaindest, mis omakorda tuleneb ar- vutuspikkusest ja eeldatavast maksimaalsest kõverusest. Arvutuslik paindemoment ristlõike arvutamiseks normaaljõule ja paindemomendile: MEd = M0Ed + M2 , (4.8) kus M0Ed on esimest järku paindemoment koos konstruktsioonihälvete mõjuga, M2 on nominaalne teist järku paindemoment. Tugevuskontroll või dimensioneerimine tuleb teostada elemendi enimkoormatud ristlõike jaoks. MEd maksimaalne väärtus elemendi pikkuses määratakse M0Ed ja M2 jaotusega. M2 jaotuse võib võtta arvutuspikkuse ulatuses paraboolseks või sinusoidaalseks.
Z-roovid jätkatakse tavaliselt ülekattega, nii et tekib jätkuvtala, kus toel (so. suuremate paibdemomentide piirkonnas) on roov topelt. Joon. 8.10: Ülekattejätkudega mitmeavaline Z-roov C-profiilid käituvad mõnevõrra teisiti kui Z-profiilid. C-profiili peateljed on küll paralleelsed seina ja vöödega, kuid kuna profiili raskuskese ja väändekese ei lange kokku, tekitab seina tasandis mõjuv koormus kinnitamata vöödega C-profiilis lisaks paindemomendile veel väändemomendi. a) Kinnitamata vöödega C-profiil b) Mõlema kinnitatud vööga C-profiil d) Tõmme kinnitatud survevööga d) Kinnitatud tõmbevööga C-profiil C-profiili kinnituselemendis Joon. 8.11: C-profiili töötamine Kui C-profiili mlemad vööd on küllaldaselt kinnitatud, siis väänet ei saa tekkida ja profiil töötab
normaaljõud võrdub kõigi lõikest ühele poole jäävate välisjõudude projektsioonide algebralise summaga raami ristlõikepinna normaalile. Normaal- ja põikjõule antakse märk. Kui raami varras on tõmmatud, loetakse normaaljõud positiivseks; kui surutud negatiivseks. Põikjõud loetakse positiivseks, kui ta püüab vaadeldava vardaosa tema teise otsa suhtes pöörata päripäeva. Q-epüüri koostamisel kantakse positiivsed väärtused teljest üles ja vasakule. Paindemomendile tavaliselt märki ei omistata. M-epüüri koostamisel kantakse paindejõudude väärtused varda tõmmatud kiudude poole. 1.10. Paigutiste arvutamine Mohri meetodil epüüride integreerimise võttega. Ülesanne: Leida koormatud lihttala paigutis etteantud punktis. Joonpaigutis ehk siire on vaadeldava keha mingi punkti lõppasendi ja algasendi vahelise lõigu pikkus.Joonpaigutise ühik on pikkusühik (mm, cm, m).
Kõik jõud on 1 m pikkuse seina osa kohta. 10.7.6 Tugiseina konstruktsiooni arvutus Massiivse betoonist või kivist tugiseina arvutus toimub nende konstruktsioonide arvutuseeskirjade kohaselt. Kõrguses muutuva ristlõikega seina tugevust tuleb kontrollida mitmes lõikes ekstsentrilisele survele, mida põhjustab seina omakaal (ka hõõrdejõud seina pinnal) pinnasesurvest tingitud paindemoment. Raudbetoonseina vertikaalplaat ja tald arvutatakse paindemomendile ja põikjõule, mis määratakse joonisel 10.39 esitatud skeemile vastavatest koormustest. q q Ka -2c Ka ( h +q)Ka- 2c Ka h h +q min max Joonis 10.39 Tugiseinale mõjuvate jõudude skeem
annaabi.ee 
