2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pidevalt muutuva ristlõikega varras(Siin on taandatud ehk redutseeritud pikijõud) Simpsoni valem eeskiri määratud integraali väärtuse ligikaudseks arvutamiseks. Paindedef: (Mõõduks paindenurk varda otspindade vastastikune pöördenurk) Paindedeformatsiooni intensiivsus ehk paindeprinkus - vaadeldava lõike vahetus läheduses on võrdeline paindemomendiga ja pöördvõrdeline korrutisega EI y(x) nim ristlõike paindejäikuseks. Kõverjoone raadiuse pöördväärtust nimetatakse teatavasti kõveruseks tähisega K. Seega paindeprinkus võrdub varda telje kõverusega. Arvutusvalemid erijuhtude jaoks: 1) Konstantse paindemomendi korral konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuva paindemomendi või ristlõike puhul 3) Keerukalt muutuva paindemomendi korral konstantse ristlõikega vardas 4) Pidevalt muutuva ristlõikgea vardal
väljendub paindemomendi M epüüril · tema väärtuse võrra; astmena: 3. Paindemomendi M väärtus varda otsas ei võrdu nulliga ainult siis kui selles otsas mõjub üksik-pöördemoment (kas aktiivne koormus või toereaktsioon); 4. Paindemomendi M väärtuste märk (+ või -) on seotud paindunud varda kujuga: · positiivse paindemomendiga alas on tõmmatud alumised kiud (või positiivsed kiud range märgireegli järgi); · negatiivse paindemomendiga alas on tõmmatud ülemised kiud (või negatiivsed kiud range märgireegli järgi); 5. Joonkoormuse mõjul muutuvad sisejõudude väärtused susjuvalt; 6. Kui paindemomendi M epüüri joonestamisel kanda positiivsed väärtused
väljendub paindemomendi M epüüril · tema väärtuse võrra; astmena: 3. Paindemomendi M väärtus varda otsas ei võrdu nulliga ainult siis kui selles otsas mõjub üksik-pöördemoment (kas aktiivne koormus või toereaktsioon); 4. Paindemomendi M väärtuste märk (+ või -) on seotud paindunud varda kujuga: · positiivse paindemomendiga alas on tõmmatud alumised kiud (või positiivsed kiud range märgireegli järgi); · negatiivse paindemomendiga alas on tõmmatud ülemised kiud (või negatiivsed kiud range märgireegli järgi); 5. Joonkoormuse mõjul muutuvad sisejõudude väärtused susjuvalt; 6. Kui paindemomendi M epüüri joonestamisel kanda positiivsed väärtused
lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge.Normaalpinge mõjub lõikepinnaga risti. Wõ , kus 6 on õmbluse ohtliku ristlõike vastupidavusmoment. Iseloomustab aineosakesi laialirebiva või kokkusuruva jõudude intensiivsust Tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude Otsmise nurkõmbluse koormamisel paindemomendiga M ja pikijõuga F on M F intensiivsust. = + [ '] Tugevusteooriad on teoreetilised kaalutsusr, mis võimaldavad lihtsate tugevusteimide tugevustingimus Wõ Aõ , kus Aõ = 0,7 kh on õmbluste ohtlik lõikepind.
Seetõttu arvutatakse need liited põhiliselt nimipingete järgi, pingete kontsentratsiooni arvestamata. ___50. Keevisliited (skeemid). 1) Normaalne nurkõmblus Täisnurk; 0,7k k 2) Kumer nurkõmblus 3) Nõgus nurkõmblus 4) Parendatud nurkõmblus 51. Keevisliide nurkõmbluse tugevusarvutus. Otsmise nurkõmbluse (joon. 232a lk. 277) koormamisel paindemomendiga M ' Wõ 0,7kh 2 kirjutatakse tugevustingimus Wõ , kus 6 on õmbluse ohtliku ristlõike vastupidavusmoment. Otsmise nurkõmbluse koormamisel paindemomendiga
2 EI Detaili paindejäikus (antud kohas) = korrutis EI (selles kohas, vastava peatelje suhtes), [Nm2]. 11.3. Mitteühtlaselt painutatud varras 11.3.1. Elastse joone differentsiaalvõrrand PROBLEEM: Teada on ühtlaselt painutatud ühtlase varda elastse joone parameetrid Vaja on arvutada muutuva paindemomendiga ühtlase varda deformatsiooni parameetrid Sujuvalt muutuva paindemomendiga ühtlane varras (Joon. 11.5): · lühikese lõigu dx vältel saab paindemomendi väärtuse lugeda muutumatuks (M = const) ning elastne joon on selles lühikeses lõigus ringjoone kaar; · algmõõtmete printsiibist lähtuvalt loetakse varda lõigu algpikkus dx võrdseks
Võllide liigitus. vasakpoolne; ühekäiguline, kahe jne käiguline; ………………………………………. ++ normaalkeere, peenkeere Võll on masinate pöörlevate osade kandjaiks. Kannavad üle 20 Silinderkeerme põhiparameetrid. väändemomenti ja võivad olla koormatud ja paindemomendiga. Välisläbimõõt, keerme nimiläbimõõt; siseläbimõõt; Liigitus: Sirgvõllid, astmelised, täisvõllid, õõnesvõllid. Väntvõllid kesklbimõõt; keerme samm P, mis on keermeniitide ning Paindvõllid. Telg on pöörlev, mittepöörlev, ei kanna üle rööpsete külgede vahekaugus; keerme tõus Ph=Pn, n on pöördemomenti.
vahekaugus on suur): 2 Kordaja kzy leidmine: Mh=107,68 kNm Ms= kNm 27 Kui 0,99 Stabiilsuskontroll: 6.1.3 Leiame raami maksimaalse horisontaalsiirde KK3 (0.2 Tuulekoormus) HE320A sobib kasutuseks postina! 28 7 SURVEJÕU JA PAINDEMOMENDIGA KOORMATUD POSTIJALG 7.1 Posti jala alusplaadi arvutus Konstrueerida ja arvutada posti HE 320A jala alusplaat ja ankrupoldid! Ankrupoldid M36 (Ø30 mm, As = 816 mm2- keermestatud osa pindala) Ankrupoldi tugevusklass 8.8 (tõmbetugevus fub = 800 N/mm2). Vundamendi betooni C30/37 (arvutuslik survetugevus on fcd = 20 N/mm2). Alusplaadi terase tugevusklass on S235, mille normatiivne voolavuspiir on 355 N/mm2.
Millistest reeglitest tuleb kinni pidada keevisõmbluste kujundanisel (tuua näiteid, teha skitse)? Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele? Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliidet? Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid? Nimetada jootliidete eelised ja puudused. Kuidas tagatakse jootliidete kvaliteeti? Nimetada liimliidete eelised võrreldes neetliidetega. Nimetada liimliidete puudused. Milliseid liimide tüüpe kasutatakse tööstuses ja milliste rakenduste korral neid kasutatakse? Kas liimide tugevus on parim nihkel või rebimisel ja millest see on tingitud? Teha skitse liimliidete põhitüüpidest, mis tagavad tugeva liite
Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konstruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekkimine kriitilises
Suurte puitehitiste kandekonstruktsioon. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. Postid Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena. Postid võivad olla koormatud kas ainult survejõuga või survejõu ja paindemomendiga (ekstsentriline surve). Vähem esineb ekstsentrilist tõmmet. Post kinnitatakse katuse kandekonstruktsiooni külge harilikult liigendtugedega. Vundamendiga seotakse postid tavaliselt paindejäigalt, mis on vajalik hoone põiksuunas mõjuvate koormuste vastuvõtmiseks. Mehaaniliste liidetega postid Arvutatakse samuti kui monoliitseid vardaid survele või survele koos paindega, rakendades deformatiivsust arvestavaid tegureid. Normides käsitletavad mehaaniliste liidetega postide
skitse)? 113. 7. Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? 114. 115. 8. Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)? 116. 9. Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele? 117. 10. Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliide? 118. 11. Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid? Nimetada jootliidete eelised ja puudused. 119. 12. Kuidas tagatakse jootliidete kvaliteeti? 120. 13. Nimetada liimliidete eelised võrreldes neetliidetega. 121. 14. Nimetada liimliidete puudused. 122. Liimliidete PUUDUSED on: 123. 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem liite tugevuse
Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. POSTID Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena. Postid võivad olla koormatud kas ainult survejõuga või survejõu ja paindemomendiga (ekstsentriline surve). Vähem esineb ekstsentrilist tõmmet. Post kinnitatakse katuse kandekonstruktsiooni külge harilikult liigendtugedega. Vundamendiga seotakse postid tavaliselt paindejäigalt, mis on vajalik hoone põiksuunas mõjuvate koormuste vastuvõtmiseks. Mehaaniliste liidetega postid Arvutatakse samuti kui monoliitseid vardaid survele või survele koos paindega, rakendades deformatiivsust arvestavaid tegureid
· varda iga ristlõike paindemoment M sõltub sealselt M = FCR v ; läbipaindest v: Priit Põdra, 2004 196 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS · varda läbipaine omakorda on seotud paindemomendiga läbi varda elastse joone differentsiaalvõrrandi: Eelnevast: Varda elastse joone diferentsiaal- M = v = - võrrand: EI
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 85/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 9. PAINDELE TÖÖTAVAD MEHHAANILISED LIITED Paindemomendiga koormatud liite pööre sõltub liites mõjuvast paindemomendi suurusest ja kinnituselementide summaarsest pöördemoodulist: M ϕ= Kϕ Paindele töötava liite järeleandvust väljendatakse pöördemooduliga Kφ (kNm),
Pinge y A B x y O R A’ Vaatleme ümarvarrast, mis on tasandis y-z koormatud paindemomendiga. Kuna varda põikpinnal sõltub kiudude deformatsioon kaugusest keskteljest x ning sellel teljel asuva kihi deformatsioon on null, siis paindepinge muutub mööda varda põikpinda ebaühtlaselt. Pinget arvutatakse valemiga M y, Ix kus y – vaadeldava kiu kaugus keskteljest. Kui y 0 , siis ka paindepinge võrdub nulliga. Maksimaalne pinge tekib aga maksimaalse y-i puhul ehk punktides A ja A’. Ix
Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki-
Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki-
- vaadeldava lõigu otstes mõjuvate paindemomentide suhe (Mmin /Mmax); Mq - µ= , M max kus Mq - maksimaalne paindemoment põikkoormusest (näit. qL2/8 või FL/4 vms); Mmax; Mmin - vastavalt maksimaalne või minimaalne moment lõigu otsas. Teras 1 58 Tabel 6.5 Otstest paindemomendiga koormatud varda tegurite C1, C2 ja C3 väärtused Paindemomendi Tegurid Koormus- ja toetingimused, k = kw = 1 epüür C1 C2 C3 1,000 1,00 -
võimaldavad võrreldes tavalise üksikvundamendiga vastu võtta sama betooni mahu juures suuremat koormust. Tunduvalt väheneb mullatööde maht. 48. Toruvaiad Terasvaiadeks kasutatakse enamasti torusid või paksuseinalisi valts- ja liitprofiile. Kasutatud on ka raudteeroopaid. Terasest suure läbi mõõduga (600 1600 mm) toruvaiu on sageli kasutatud sadamakaide ehitamisel(joonised 5.14 ja 5.15). Kaide puhul on sageli vajalik kasutada suhteliselt pikki suure paindemomendiga koormatud vaiu. Raudbetoonvaiade, ka toruvaiade, kaal kujuneb sellisel juhul liialt suureks. Torud süvistatakse kas lahtise või kinnise otsaga. Viimasel juhul kasutatakse olenevalt pinnasest erinevaid otsikuid (joonis 5.16). Vajadusel jätkatakse torud keevituse keevitamise teel (joonis 5.17). Terasvaiade eeliseks on suur kandevõime väikese omakaalu juures. Neid on seetõttu hõlbus käsitseda ja süvistamine ei nõua ülemäära raskeid seadmeid vaiaramme ega vibraatoreid
NEd C mz 1 + 0,8 N z Rk M1 Survejõu ja ühe telje suhtes mõjuva paindemomendiga My,Ed koormatud I- ja H-profiilide ja nelikanttorude puhul võib teguri kzy väärtuseks võtta kzy = 0. B.2 Koosmõjutegurid kij varrastele, mis on väändedeformatsioonide suhtes tundlikud Koos- Arvutuseeldused mõju- Ristlõike elastsed parameetrid Ristlõike plastsed parameetrid tegur
ühiskondlike hoonete (haldus-, klubi- ja spordihooned) ning elamute vundeerimisel. 35. Iseloomustage Teras ja Franki vaiade rajamistehnoloogiat ja kasutuskohti. Terasvaiad Terasvaiadeks kasutatakse enamasti torusid või paksuseinalisi valts- ja liitprofiile. Kasutatud on ka raudteeroopaid. Terasest suure läbimõõduga (600 1600 mm) toruvaiu on sageli kasutatud sadamakaide ehitamisel. Kaide puhul on sageli vajalik kasutada suhteliselt pikki suure paindemomendiga koormatud vaiu. Raudbetoonvaiade, ka toruvaiade, kaal kujuneb sellisel juhul liialt suureks. Torud süvistatakse kas lahtise või kinnise otsaga. Viimasel juhul kasutatakse olenevalt pinnasest erinevaid otsikuid (joonis). Vajadusel jätkatakse torud keevituse keevitamise teel. Terasvaiade eeliseks on suur kandevõime väikese omakaalu juures. Neid on seetõttu hõlbus käsitleda ja süvistamine ei nõua ülemäära raskeid seadmeid vaiaramme või vibraatoreid
annaabi.ee 
