Võlli sisejõudude analüüs 3.1 Väändemoment Väändemomendi epüüri koostan lõikemeetodit kasutades (arvestamata jätan laagrite hõõrdemomendid). TAB=M=21,9 Nm(-) Joonis 4. Väändemomendi epüür 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy Joonis 5. Varda toereaktsioonid y telje sihis Paindemomendi epüüri koostan lõikemeetodiga. Varda paindemomendid telje z suhtes: Kuna varda otstes pöördemomente ei mõju, siis punktide A ja B pöördemoment võrdub nulliga. M Az=0 M Bz=0 +¿ M Ez=F Ay∗AE=365,1∗0,16 ≈ 58,5 Nm ¿ −¿ M Cz=F B∗CB=365,1∗0,32≈ 116,9 Nm ¿ Joonis 6. Varda paindemomendid z-telje suhtes 3.3 Paindemoment keskpeatasandis zx Joonis 7. Varda toereaktsioonid z telje sihis Leian varda toereaktsioonid z-telje sihis.
D f1 := 5.1kN f2 := 3.1kN F1 := 2 f1 explicit , ALL 2 5.1 kN = 10.2 kN F2 := 2 f2 explicit , ALL 2 3.1 kN = 6.2 kN F1 := 10.2kN F2 := 6.2kN F1RES := F1 + f1 explicit , ALL 10.2 kN + 5.1 kN = 15.3 kN F2RES := F2 + f2 explicit , ALL 6.2 kN + 3.1 kN = 9.3 kN 3) Võlli painutavad jõud horisontaal ja vertikaaltasandil FV := F1RES = 15.3 kN FH := F2RES = 9.3 kN 4) Paindemomentide epüürid Toereaktsioonid ja paindemomendid vertikaaltasandil 0.9 VA := FV = 11.47 kN 1.2 0.3 VB := FV = 3.83 kN 1.2 M Av = M Bv = 0kN m M CAv := VA a = 3.44 kN m M DBv := VB 2a = 2.3 kN m Toereaktsioonid ja paindemomendid horisontaaltasandil 0.6 HA := FH = 4.65 kN 1.2 0.6 HB := FH = 4.65 kN 1.2 M Ah = M Bh = 0kN m M DBh := -HB 2 a = -2.79 kN m M CAh := -HA a = -1.40 kN m
6 7 8 9 0 D2 = 2,0D1, = 120° D2 = 1,8D1, = 140° D2 = 1,6D1, = 160° D2 = 1,4D1, = 90° D2 = 1,2D1, = 180° n = 2400 min-1 n = 1500 min-1 n = 1200 min-1 n = 600 min-1 n = 300 min-1 Sisukord 1. Võlli väändemomendi epüür 3 2. Võlli kesk-peatasand 4 3. Võlli ekvivalent-paindemomendid 7 4. Tugevustingimus 8 5. Tugevuskontroll 8 6. Vastus 9 2 1. Võlli väändemomendi epüür 2. n = 300 min-1 3. P = 5,5 kW 4. D1 = 140 mm 5. D2 = 1,2D1 = 168 mm 2 n 2 300 6. = = =31,4 rad / s 60 60 P 5500 7. M= = =175,16 175,2 Nm 31,4 8. 9. Joonis 1: Väändemomendi epüür 3 10. 11. 12. 13. 14
3.1 Väändemoment Arvestatud ei ole laagrite höördemomente 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy (1) Varda toereaktsioonid y telje sihis Leitakse (tegelikkuses joonisega võrreldes vastupidise märgiga) Vastus tuleb negatiivne kuna rihmaratta A jõud mõjuvad zx tasapinna suhtes paralleelselt, kuid rihmaratta B jõud zx tasapinnast ülespoole. Leitakse (tegelikkuses joonisega võrreldes vastupidise märgiga) 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy (2) Varda paindemomendid telje z sihis Varda otstes põõrdemomente ei teki, paindemoment M ei teki Paindemomendi epüür Varda paine xy tasapinnas vaadates võiks välja näha midagi taolist nagu ülaltoodud joonisel Põikjõu Q epüürist võib loobuda, kuna Q mõju painde tugevusanalüüsis on tavaliselt väike. 3.3 Paindemoment kesk-peatasandis zx (1) Varda toereaktsioonid telje z sihis 3.3 Paindemoment kesk-peatasandis zx (2) Varda otstes momente ei teki, seega Leitakse moment Leitakse moment
F Ay AC + F By CB 9167 0,15+1568 0,45 F Dy = = =6935,5 6936 N CD 0,3 M D=0 -F Ay AD+ FCy CD-F By DB=0 pöördemomentide summa D suhtes F Ay AD + F By DB 9167 0,45+ 1568 0,15 FCy = = =14534,5 14535 N CD 0,3 2.1.2 Varda paindemomendid telje z suhtes M Az=M Bz=0 varda otstes pöördemomente ei mõju +¿ M Cz=F Ay AC =9167 0,15=1375 Nm ¿ -¿ M Dz =F By DB=1568 0,15=235 Nm ¿ 2.2 Paindemoment kesk-peatasandis zx FD z x FCz
y y Joonis 8.1 · eeldusel, et ristlõike joonmõõtmed on detaili pikkusega võrreldes väikesed, jäetakse ohtliku ristlõike A põikjõud Qy ja Qz arvutusskeemist välja; · ohtliku ristlõike A paindemomendid M z = Fy l (-) ja M y = Fz l (+) ; tulevad (märgid sõltuvad telgede valikust): · paindemomendid My ja Mz põhjustavad My Mz ristlõikes paindepinge laotused vastavalt: My = z ja Mz = y;
mulle sidur numbriga 107, mis kannatab 1403 Nm väändemomenti. mm mm mm Kuna arvutuslik DDtabel, siis tugevus on tagatud 2.1.2 Ääriksiduri eelised ja puudused Ääriksiduri eelisteks on 1. Lihtsus ja odavus 2. Jäik ühendus (puudub nurklõtk) 3. Suur pöörlemissagedus 4. Ülekantav moment on piiratud ainult liite tugevusega Ääriksiduri puuduseks on see, et ta kannab üle kõik telgjõud ja paindemomendid 2.2. Kallim sidur Kallimaks siduriks valin hammassiduri, kuna sidur eripärad peavad olema suur nurklõtk ja suur ülekantav moment ning need on hammassiduril olemas. 2.2.1 Tugevustingimus kstart=1,0 Tugevus on tagatud Sellest lähtuvalt valin siduriks RTK I - 80, mille lubatud pidev väändemoment on 1400Nm. Selle mootoriga võiksid olla ühendatud kolbkompressorid, kraanad ja valtspingid 2.2.2. Hammassiduri omadused Hammassiduri omadusteks on 1
7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad
7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad
𝐹𝐵𝑧 𝐴𝐵 + 𝐹𝐶𝑧 𝐴𝐶 1309,9 ∗ 0,15 + 935,6 ∗ 0,45 𝐹𝐷𝑧 = = = 1029 𝑁 𝐷𝐴 0,6 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Paindemomendid: 𝑀𝐵𝑦 = 0 ja 𝐹𝐶𝑦 = 0 𝑀𝐴𝑦 = 𝐹𝐵𝑧 𝐴𝐵 = 1309,9 ∗ 0,15 = 196,4 𝑁𝑚(−) 𝑀𝐷𝑦 = 𝐹𝐶𝑧 𝐶𝐷 = 935,6 ∗ 0,15 = 140,3 𝑁𝑚(+) Joonis 4: Paindemomendi epüür 3. Ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige 𝐼𝐼𝐼 2 2 𝑀𝐸𝑘𝑣,𝐴 = √𝑀𝐴𝑦 + 𝑀𝐴𝑧 + 𝑇𝐴2 = √196,42 + 02 + 26,22 = 197,9 𝑁𝑚 𝐼𝐼𝐼 2 2
LCG Ujuvusjõud Ujuvusjõud tahab keha vedelikust välja lükata (tihedamast keskkonnast madalama tihedusega keskkonda, ehk veest õhku) Ujuvusjõud mõjub veealuse osa raskuskeskmesse Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Bonjean’i mastaap Kasutatakse paindemomentide määramiseks lainetes sõites Lõikejõud ja paindemomendid üleslükkejõud eri kohtades erineva suurusega üle ja läbipaindeks, ehk “hogging” ja “sagging” Paindemomendid tekivad ka lainetuses sõites Kõige suuremad momendid tekivad kui lainepikkus on võrdne laevapikkusega Pikilõikejõud Pikilõikejõud on suurimad neutraaltelje läheduses 8. Kirjelda laevale mõjuvaid lokaalseid jõude Pounding ja slamming Tormises meres tõuseb laeva esiots veest välja ja kukub tagasi vette nim. pounding. Võivad tekitada laeva esiotsale vigastusi.
ouded abitaladele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 3 Peatala arvutus plastse skeemi j¨ argi 13 3.0.1 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 3.0.2 Arvutuslikud paindemomendid ja p~oikj~oud . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 3.0.3 Suurimad peatala toereaktioonid ja arvutuslikud paindemomendid . . . . 14 3.0.4 Peatala pikiarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 3.1 Peatala kandev~ oime leidmine . . . . . . . . . . . . .
78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub? 79. Mis on vigastamata laev? 80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad? 81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse? 82. Millisel juhul ei mõjuta ruumi uputus trimmi? 83. Kas laeva mahtveeväljasurve auguga laevaruumi uputusel muutub? 84. Miks väheneb püstuvus laevaruumi tahtliku uputuse korral? 85. Miks väheneb püstuvus auguga laevaruumi uputuse korral? 86. Miks tekivad laeva pikitugevust mõjutavad lõikejõud ja paindemomendid? 87. Missugustes ühikutes väljendub lõikejõud? 88. Millises suunas toimivad lõikejõud? 89. Missugustes ühikutes väljendub paindemoment? 90. Millises suunas toimivad paindemomendid? 91. Kas lõikejõudude ja paindemomentide suurus muutub laevaruumi uputuse korral? 92. Kummale laevale on paindemomendid ohtlikumad lühemale või pikemale? 93. Kuidas on lõikejõudude ja paindemomentide minimaalsed ja maksimaalsed väärtused omavahel seotud? 94
A A x 3143 N 8 Sele 6. Sele 7. Järgmiseks arvutan välja teljele mõjuvad painde momendid punkti C suhtes. Paindemomend [8, lk 12] ,kuna arvutan paindemomendi punkti C suhtes siis on mõlemad paindemomendid võrdsed MA=MB Kus: FA= FB- reaktsiooni jõud punktis A ja B, 3143 N AC, BC- õla pikkus, 0,026 m M=3143 N * 0,026 m= 82 Nm Arvutan telje tugevuse paindele , selleks kasutan tugevustingimuse valemit paindele [8, lk 16] [8, lk 17 ] Kus: - Suurim normaalpinge ristlõikes M- ristlõike paindemomend, 82 Nm W- ristlõike telgtugevus moment - materjali voolavuspiir 335 MPa [S]- nõutav varutegur (vähemalt 1,5) D- võlli diameeter, 0,017 m
talastiku süsteemi (peatalad on ühendatud põiktaladega, millele omakorda toetuvad pikitalad). Taladel on võime vastu võtta paindemomente ja põikjõudusid (nihkejõudusid). Painutatud tala korral on osa ristlõikest surutud ja osa tõmmatud. Materjalina kasutatakse talasildadel raudbetooni, terast ja puitu (liimpuitu). Talasildadel on põhiliselt 3 tüüpi: 1. Lihttala sild igal toel on tala katkestatud. Tekivad taladevahelised vuugid. Paindemomendid on maksimaalsed silde keskel. 2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede kohal, siis on samade koormuste korral avamomendid võrreldes lihttalaga väiksemad. Probleemiks on tugede vertikaalsed siirded (tugede ebaühtlane vajumine), mis põhjustab sisejõudude ümberjaotumise. Näiteks Sõpruse sild. 3. Konsooltalasild- Kasutatakse lihttala ja jätkuvtala elemente. Liigendeid ei tehta tugedele, vaid sillaavadesse. Kuna liigend
pinnakeskmes piki sisepinda Mz Qy x Kesk- T peateljestik kesk-peatelgede sihis; y · väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber Joonis 7.1 sisepinna normaali; · paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede Sisepinnal üheaegselt mõjuvate sisejõudude arvust lähtuvalt jagunevad tööseisundid üldiselt kaheks: Lihttööseisundid: detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks
Lihtsustamiseks vaatleme ühtlast pinnast ja koormamata maapinda. Leitud t asetatakse Pa ja Pp avaldustesse ning leitakse nende suurused. 20 Jõudude tasakaalu tingimusest leitakse Pa Vajalik täiendav pikkus t leitakse avaldusest Vajalik seina pikkus allapoole süvendi põhja on t + t. Seina tugevuse kontrollimiseks või seina dimensioneerimiseks on vaja määrata paindemomendid. Maksimaalne paindemoment esineb kaeviku põhjast teatud sügavusel x. Paindemomendi suurus on Maksimaalne paindemoment esineb kohas, kus põikjõud on null. Põikjõud sügavusel x on Tingimusest Q = 0 saame ruutvõrrandi Selle võrrandi lahend annab sügavuse, kus tekib suurim moment. Asetades selle momendi avaldisse, leiame seinas tekkiva Mmax. Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina arvutusel tuleb arvestada ka veesurvet (joonis 10.42)
Seetõttu võib üksiku kohtvaia kandevõime olla suurem ja vajalik vaiade arv väiksem. Sellest tingituna on väiksem rostvärgi maht või see võib üldse puududa. Suurema läbimõõdu tõttu on lihtsam vastu võtta ekstsentrilisi- ja horisontaalkoormusi. 3. Kohtvaiad saab valmistada täpse pikkusega, kuid rammvaiadel tuleb sageli ülemised otsad eemaldada. 4. Väiksem terase kulu. Rammvaiade armatuuri määravad transpordil tekkivad omakaalust tingitud paindemomendid ja rammimisel tekkivad surve- ning tõmbepinged. Tsentriliselt koormatud kohtvaiade puhul võib armatuurist üldse loobuda või kasutada seda ainult vaia ülemises osas juhusliku ekstsentrilisuse vastuvõtmiseks. 32. LOETLEDA VAIA KANDEVÕIME MÄÄRAMISE MEETODID KOOS LÜHISELGITUSEGA. Üksikvaia kandevõime määramiseks on mitmed võimalused. 1. Otsene meetod - staatiline koormuskatse 2. Kaudsed meetodid:
A c f cd M rm = 01 , momendisuhe; M 02 M01 , M02 on esimest järku otsamomendid, M02 M01 . Kui mõlemad otsamomendid põhjustavad tõmbe elemendi samal küljel, tuleks rm võtta positiivseks (so C 1,7), vastasel korral negatiivseks (so C > 0,7). rm tuleks võtta võrdseks 1,0 (so C = 0,7) järgmistel juhtudel: seotud elementidel, mille esimest järku paindemomendid on põhjustatud ainult või valdavalt konstruktsioonihälvetest või põikkoormusest; üldiselt mitteseotud elementidel. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 59 Kui A = 0,7, B = 1,1 ja C = 0,7, siis 1 10,8 lim 20 A B C (4.1') n n
pikkusega. Seetõttu võib üksiku kohtvaia kandevõime olla suurem ja vajalik vaiade arv väiksem. Sellest tingituna on väiksem rostvärgi maht või see võib üldse puududa. Suurema läbimõõdu tõttu on lihtsam vastu võtta ekstsentrilisi- ja horisontaalkoormusi. 3. Kohtvaiad saab valmistada täpse pikkusega, kuid rammvaiadel tuleb sageli ülemised otsad eemaldada. 4. Väiksem terase kulu. Rammvaiade armatuuri määravad transpordil tekkivad omakaalust tingitud paindemomendid ja rammimisel tekkivad surve- ning tõmbepinged. Tsentriliselt koormatud kohtvaiade puhul võib armatuurist üldse loobuda või kasutada seda ainult vaia ülemises osas juhusliku ekstsentrilisuse vastuvõtmiseks. Kohtvaiu on otstarbekas kasutada: - olemasolevate ehitiste läheduses; - suurte koormustega ehitiste vundeerimiseks juhul kui nõrga pinnase paksus on üle 15 meetri; - suurte horisontaal- ja momentkoormuste korral; - olemasolevate vundamentide tugevdamiseks;
− kasutuspiirseisund igale koormuskombinatsioonile (lubatud läbipainded); − purunemiste eelistatud järjestus (tugevuse koordinatsioon); − hooldus-ja ehituskoormused. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 33 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.3 MASTILE TOIMIVAD KOORMUSED Mastide koormuste määramisel vaadeldakse koormusjuhtumeid, kus masti- le mõjuvad suurimad paindemomendid maa suhtes ja suurimad väände- momendid masti telje suhtes. Kahe ahelaga mastide arvutamisel tuleb kõigil koormusjuhtumitel lähtuda tingimusest, et paigaldatud on ainult üks ahel. Mastile toimivate koormuste jaotus Qt Gt Püstkoormused: G0 − masti kaal koos jäite kaaluga või ilma
Erinevus seisneb selles, et puudub kruviotsik. Kruvimist võimaldav spiraalkeere asub inventaarse manteltoru alumise lüli välisküljel. Toru ots on suletud tasapinnalise terasplaadiga. Vibrex vaia valmistamisel süvistatakse suletud otsaga manteltoru rammimise või vibreerimise abil. Pärast manteltoru süvistamist toimub betoneeritakse vai sarnaselt Fundex vaiale. Kohtvaiu on otstarbekas kasutada suurte koormustega (horisontaalkoormused ja paindemomendid) ehitiste (näiteks sillasambad) vundeerimiseks. Kohtvaiu võib valmistada rammvaiadest tunduvalt suurema läbimõõduga ja pikkusega. Seetõttu võib üksiku kohtvaia kandevõime olla suurem ja vajalik vaiade arv väiksem, kui rammvaiade kasutamise korral. Sellest tingituna on väiksem rostvärgi maht või võib see üldse puududa. Suurema läbimõõdu tõttu on kohtvaiadel suurem vastupanu horisontaal- ja momentkoormustele. Kohtvaiu võib kasutada tugiseinte rajamiseks 37
s – lõplik vajum 4.8 Vundamendi konstrueerimine ja tugevusarvutus Eelneva alusel määratakse vundamendi plaanilised mõõtmed. Vundamendi konstruktsioonimaterjalide tugevusomadused konstruktsioonielementide kandevõime tuleb arvutada kooskõlas standarditega EN 1992 kuni EN 1996. Jäiga vundamendi all võib eeldada lineaarset survejaotust. Ökonoomsema lahenduse huvides võib kasutada pinnase ja ehitise koostööd arvestavaid meetodeid. Punktkoormusega lint- ja plaatvundamendi paindemomendid ja põikjõud peaks leidma alati deformeeruvale keskkonnale või vedrusüsteemile toetuva lindi või plaadina.
.. 5, 6...8, >8 m/sek, siis v on vastavalt 10, 14, 20); v; s voodri ja seina soojajuhtivuse tegurid . Hariliku tellise puhul sõltub palju korstna sisetemperatuurist ja on vahemikus - vastava kihi paksus. Korstna arvutamisel vertikaallõikes omab tähtsust a) temperatuur korstna seina sisepinnal b) temperatuurilang seina ulatuses Temperatuurilang korstnaseinas põhjusta seinas paindemomente nii vertikaal- kui horisontaallõikes. Korstna konstruktsiooni seisukohalt on otsustava paindemomendid, mis tekkivad seina vertikaallõikes. 31. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed - (vasta järgmistele punktidele) - sillused (raudbetoonist, kivist) Sillused Sillusteks nimetatakse avade sildamiseks tehtud konstruktsioone. Töötamisprintssibilt eristatakse tala- ja kaarsilluseid. Tehnoloogiliselt monteeritavaid ja kohapeal tehtuid. Eraldi tuleks veel vaadelda kivi- ja muust materjalist silluseid. Monteeritavad sillused
Olles need jõud leidnud, ehitatakse ka nende jõudude epüür. Joon. 3.47. Põikjõudude epüür ehk lõikejõudude epüür (Joon. 3.48). Kuna laeva otstes on lõikejõud 0, saab seda püüri koostada integreerides koormuste püüri kogu laeva pikkuses. Kokkuleppeliselt alustatakse ahtripoolsest otsast. Joon. 3.48. Paindemomentide epüür (Joon. 3.49), arvestades, et ka paindemomendid laeva otstes puuduvad, saab koostada integreerides lõikejõudude püüri vastupidises suunas – vöörist ahtri poole. Joon. 3.49. Vaiksel veel sõltub ujuvus-jõudude jaotus vaid veealuse osa kujust ehk veealuse osa ruumala jaotusest piki laeva. Seega on ujuvusjõudude epüüri kuju antud veeväljasurvel muutumatu. Kaalujõudude epüüri kuju sõltub lasti, kütusevaru, ballastvee ja muude raskuste jaotusest piki laeva. Joon
15 satestudes ei jätaks korstna teha korstna keskele paindemomente nii vertikaal- seina kaitsetuks, tehakse vertikaalne juhtsein, mis kui horisontaallõikes. voodris iga 2 m tagant suunab suitsujoa kummastki Korstna konstruktsiooni väljaaste (skeem 10.11), mis sissevoolust otse üles. seisukohalt on otsustava peab jääma seina pinnast Sissevoolu- ja muud paindemomendid, mis vähemalt 2 cm eemale. / Kui suuremad avad korstna tekkivad seina suitsugaasides SOs sisaldus seintes nõuavad vertikaallõikes sk 10.12. on 0,6--1%, ehitatakse erilist raamistust ja Paisumisdeformatsiooni . korstnapea ülemine osa (7,5 konstruktsiooni. Väiksemaid poolt põhjustatud momendi --10m ulatuses) tellistest avasid (kuni laiusega 50 cm) võib määrata tingimusest l1/2 kivi paksusena
1,127 0,454 0,525 2,578 1,554 0,753 1,348 0,630 1,730 1,683 1,645 2,640 1,046 0,430 1,120 Juhul, kui varda tugede vahelise lõigu otstes mõjuvad eri suurusega paindemomendid ja lisaks neile ka jaotatud või koondatud põikkoormus, võime tegurid C1 ja C2 määrata allpool toodud graafikute abil. Joon. 6.7: Üheaegselt mõjuvad otsamomendid ja põikkoormus Joon. 6.7 juhtumi (a) puhul, kui talale mõjub ühtlane lauskoormus, leitakse allpool toodud graafikutel kasutatav suurus µ valemiga qL2 µ= ; (6.13)
................................................................................... 63 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 2/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud Koordinaadid Põikjõud (V) Paindemomendid Deformatsioonid Pikijõud (N) Väändemoment TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 3/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 2. VARUTEGURID 2.1 Materjali varutegurid Kandevõime, stabiilsus (lähtudes fy -st) M0 = M1 = 1.0 Purunemiskandevõime (lähtudes fu -st) M2 = 1.25
on nõlv püsiv kui nõlva kaldenurk võrdub pinnase sisehõõrdenurgaga. tavaliselt jäigem kui pinnas ning ei paigutu nii palju. Punkt ei paigutu, kui sellest ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus...Passiivsurve on .... Toele Vee väljumise puhul nõlvast lisandub filtratsioonijõud (joon5.18 jõud W), sümmeetriliselt teisele poole asetada kaugusele a samasugune koormus mõjuv jõud on mõnevõrra suurem ja paindemomendid seina keskosas mis mõjub tasakaalu vähendavalt. Teatud pinnase mahule mõjub jõud, (joon6.9). Üks paljudest ligikaudsetest võtetest ribakoormusest põhjustatud veidi suuremad, kui arvutatud lineaarset pingejaotust arvestades. raskusjõud P=(-w)V. Jagades selle komponentideks saame N=Pcos horisontaalpinge määramiseks on toodud joonisel 6.10. Riba servast Ankrujõu ja paindemomendi erinevuse suurus sõltub pinnase tugevusest
Pp t = 2[(h + t )K p - tK a ] Vajalik seina pikkus allapoole süvendi põhja on t + t. Seina tugevuse kontrollimiseks või seina dimensioneerimiseks on vaja määrata paindemomendid. Maksimaalne paindemoment esineb kaeviku põhjast teatud sügavusel x. Paindemomendi suurus on M = (h + x )3 K - x3 K p
0,8...1,5 d vastavalt peale kinnitatavale detailile. Väiksemaid väärtusi kasutatakse üherealiste rihma- või ketirattaste puhul. Võlli teiste lõikude läbimõõdud ja pikkused valitakse konstruktiivselt, jälgides tappide läbimõõtude sobivust laagrite sisevõrude mõõtudega ning võllile kinnitatavate detailide konstruktiivseid eripärasusi. Peale võlli geomeetria moodustamist kontrollitatakse ekvivalentpinget. Kuna üldjuhul mõjub võllile väändemoment ja kahes tasandis paindemomendid, siis ekvivalentpingete leidmiseks kasutatakse energeetilist ehk neljandat tugevusteooriat: ekv IV 2 3 2 . M x2 M y2 T Siin ja . W W0 Kasutades ekvivalentmomenti võime leida pinge järgmiselt 91 IV
Kui abitalade ja peatalade sammude vahe on üle 2, siis lagi vaadeldakse ühes suunas töötavana. Kontrollitakse arvutustega: · Plaadi kandevõime, pragudekindlus. Põikjõukindlus on tavaliselt tagatud betooniga. · Abitala kandevõime, läbipaine, põikjõukindlus, praod jne · Abitala+peatala sõlm, abatala toetus seinale · Peatala kandevõime, läbipaine, põikjõukindlus, praod jne · Peatala toetus postile, seinale. Näitajad, mis määratakse arvutustega: · Koormused · Paindemomendid, põikjõud, toereaktsioonid · Kandevõime · Armatuuri pindala, ankurduspikkus, samm · Betoonkeha mõõtmed 5.6 Eskiisige ja selgitage raudbetoontreppide konstrueerimise põhimõtteid. Näidake globaalsed ja lokaalsed purunemisvõimalused ja kuidas purunemist vältida. Eskiisige ja selgitage raudbetoontreppide konstrueerimise põhimõtteid. Soovitav on trepid valmistada monteeritavatena. Kui ei ole võimalik kasutada
annaabi.ee 
