·löögimüra, mis tekib ja levib löögi mõjul konstruktsioonides ning kandub edasi õhule. 7. Kuidas toimub müra ülekandmine seina (vahelae) kaudu? · läbi lahtiste pooride, avade ja ebatiheduste· piirdekonstruktsiooni kaasavõnkumisega· antud piirdekonstruktsiooniga seotud teiste konstruktsioonide kaudu . 8. Millist helisagedust nimetatakse kriitiliseks sageduseks? Helisagedust, mille puhul langevad kokku paindelaine levimiskiirus materjalis ja helikiirus õhus, nimetatakse kriitiliseks sageduseks. 9. Kuidas jaotatakse ehitusmaterjale akustika seisukohast? Ehitusmaterjalid võib akustika seisukohalt liigitada heli isoleerivateks ja heli neelavateks (absorbeerivateks). Esimesed on kõvad ja peegeldavad heli, teised on poorsed ja ei oma märkimisväärset heli isoleerivaid omadusi. Kui mõnel materjalil on nii
valemid? Missuguste konstruktsioonide puhul massi seadus kehtib? Ühekordse klaasi heliisolatsioon allub massi seadusele: R = 20 lg (mf) 48 (dB), kus m on materjali 1 m 2 kaal, kg, ning f on sagedus, Hz. Massi kahekordistumisel on heliisolatsiooni kasv 6 dB. Massi seadus kehtib allpool kriitilist sagedust. Kriitilisel sagedusel (õigemini kriitilise sageduse piirkonnas) heliisolatsioon langeb. Selle põhjuseks on ruumiline resonants, mis tekib, kui laine pikkus õhus saab võrdseks paindelaine pikkusega materjalis. Seda olukorda nimetatakse lainete ühildumise efektiks. Selles piirkonnas heliisolatsioon ei sõltu materjali massist, vaid materjali jäikusest ja helienergia kadude suurusest materjalis. Mida jäigem ja paksem on materjal, seda madalam on kriitiline sagedus. Kui rasketel ehitusmaterjalidel on kriitiline sagedus madalas sageduspiirkonnas (nt 100 mm paksusel betoonil sagedusel 200 Hz), siis 4 mm paksusel klaasil on see 3000 Hz ning 12 mm paksusel klaasil 1000 Hz
katseid läbi viia korterites, kus ei ole mööblit. Katsed näitasid, et topeltplankseinaga hoone korteritevaheliste seinte ja vahelagede helipidavus vastab INSTA 122 D-klassi nõuetele ja nende helipidavus võib ületada tüüpseeriate 1-464 ja 1-121 raudbetoonist korterelamute sisepiirete helipidavuse. Uuritud ühekihiliste puittarindite õhuheli isolatsiooniindeks on sama massi korral kuni 15dB kõrgem arvutuslikust EVS - EN 12354 – 1:2005 järgi, viimane eeldab paindelaine levi piirdes sõltumatult selle levi suunast ja sobib seega raudbetooni ja kivikonstruktsioonide, mitte uuritud puittarindite hindamiseks. Puittarindite helipidavuse parandamisvõimaluste selgitamiseks on vajalik eraldi uurimus nende helipidavuse arvutusaluste loomiseks või/ja vastavate võrdluskatsete läbiviimiseks. 300 15.6 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites
annaabi.ee 
