Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paindedeformatsioonide" - 4 õppematerjali

Tala paindesiirete arvutus universaalvõrranditega
12
docx

Tala paindesiirete arvutus universaalvõrranditega

2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 21,3 Tabelist on näha et sobib profiil INP200, mille = 26 21,3 3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge = = 58 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,05 4 = 4 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid. Tala ekvivalentne arvutusskeem Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: · kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning · joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: aF = 0 aFb = 2,5 m ap1 = 0,625m ap2 = 1,875 m aFA = 3,750 m Pöördenurga võrrand: Läbipainde võrrand: Võrrandite algkujud: Pöördenurga võrrand: Läbipainde võrrand:

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
397 allalaadimist
Tala paindsiirete arvutus universaalvõrranditega
32
docx

Tala paindsiirete arvutus universaalvõrranditega

Suurim paindepinge M 17,5∗103 δ max = = ≈ 50 MPa W 3610∗10−6 Tugevuse kontroll paindel δy 235 Sδ = ≥[S ] = 4 δ max = 50 = 4,7 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga φ universaalvõrrandid. Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: • kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning • joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: −¿ FA ¿ aFA= 0 +¿ FB ¿ aFB = 3,5 m −¿ F ¿ aFC = 5,25 m +¿ p1 ¿ ap1 = 0 −¿ p2 ¿ ap2 = 0, 875 m +¿ p3 ¿ ap3 = 2,625 m −¿ p4 ¿ ap4 = 3,5 m Pöördenurga võrrand:

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
211 allalaadimist
Ehitusmehaanika kordamisküsimused
10
doc

Ehitusmehaanika kordamisküsimused

Lk 162 Olgu ülesandeks arvutada konstruktsiooni punkti k siirde kk0 komponent sirge t-t sihis. Leitavat komponenti tähistatakse Dkp. Esmalt arvutatakse koormusest põhjustatud sisejõud (Mp, Np, Qp). Järgnevalt rakendatakse arvutusskeemi punkti k sirge t-t sihis üldistatud ühikjõud ja leitakse sisejõudude epüürid (mk, nk, qk). Kui konstruktsiooni varraste pikijõud on väikesed, siis nende mõju siiretele on samuti väike ja siirded arvutatakse valemi esimese liikmega, mis arvestab paindedeformatsioonide mõju: Mp ­ koormusest põhjustatud sisejõud mk ­ sisejõudude epüür kp ­ leitav komponent 27. Siirete arvutus. Selgitada valemit (millest tingitud siiret arvutatakse), lisada muutujate tähendused lk 163 ds- vardast eraldatud elementaarse osa pikkus t0- temperatuur varda telgjoonel t0 ds- temperatuuri tõusmisel varda telgjoone kiude pikenemine, temp muutumisest ting siire - materjali temperatuuri-joonpaisumistegur h- ristlõike kõrgus

Ehitus → Ehitusmehaanika
232 allalaadimist
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

muljumispind 1 vasak muljumispind 2 parem Mitmete muljumispindadega liidetes tuleb kontrollida selle elemendi tugevust, millele on kõige suurem kontaktsurve. 7. PINNAMOMENDID Mõningate deformatsioonide juures detaili tugevus sõltub mitte ainult ristõige pindalast, vaid ka ristlõige kujust.y Pikikoormuste puhul jagunevad pinged üle varda ristlõike ühtlaselt ning pinge saab määrata dAristlõike pindala kaudu. Väände- ja paindedeformatsioonide puhul aga see jaotus ei ole enam ühtlane. Seepärast nende pingete leidmiseks tuleb kasutada teisi ristlõiketunnussuurusi, mida nimetatakse x pinnamomentideks.  45 x O y

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
149 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun