Arvutuslik ankurduspikkus: lbd=α1α2α3α4α5lb,req ¿ lb,min lbd=1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 203=203mm ¿ lb,min=0,3 ∙203 =61 mm Võimalike kaldpragude tõttu peab varras ulatuma lõikest, mille kohta arvutus on tehtud lbd+a1 võrra kaugemale. Põikarmatuurita elemendi korral a1=d. 1300−200 lbd+a1=203+200=403 mm ¿ =550 mm 2 Paindearmatuuri ankurdus on tagatud. 4.2.1 Teljel 2 vahemik B-C Arvutuslik pinge vundamendi talla all: V 1d 396,8 2 σ= A = 1,00 ∙ 2,1 =189 kN/m Põikjõudu kontrollin toe servast kaugusel d. Selle kohal mõjuva põikjõu suurus: ( A− A d ) (2,1−( 2d +0,19 )) VEd,d= σ ∙ 2 = 189∙ 2 =180,5-189d Ainult betooniga tagatud põikjõukandevõime: VRd,c,min=νminbwd
. . . . . . . 30 1 6.4 P~oikarmatuurita postvundamendi l¨abisurumiskandev~oime . . . . . . . . . . . . . 31 6.5 Vundamendi k~ orguse m¨a¨ aramine posti armatuuri ankurduspikkusest . . . . . . . 32 6.6 Vundamendi u ¨lemise astme m¨a¨aramine l¨abisururumisarvutusest . . . . . . . . . . 33 6.7 Vundamendi paindearmatuuri arvutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 6.8 Vundamendi armatuuri ankurdus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 7 Joonised 36 7.1 T¨uu ¨pkorruse plaan. Hoone l~oige A-A. Hoone l~oige B-B M 1:100 . . . . . . . . . . 36 7
767,6 - 767,6 2 - 4 360 215,6 d1 = = 0,33m 2 360 h = d1 + cnom + Ø/2 = 330 + 80 + 10/2 = 415 mm valin h=450 mm d1 = 365 mm Põikjõukontroll vRd,1 = Rd k (1,2 + 401)d1 = 300 · 1,235 (1,2 + 40 · 0)0,365 = 162,3 kN/m > v Sd = 145,7 kN/m k = 1,6 0,365 = 1,235 Kandevõime on tagatud! Paindearmatuuri määramine mSd = 191,6 · 1,1252/2 = 121,2 kNm/m m Sd 121,2 10 6 µ= = = 0,0641 f cd bd12 0,85 16,7 1000 365 2 =1 - 1 -2 µ =1 - 1 -2 0,0641 = 0,0663 f cd bd 1 0,0663 0,85 16,7 1000 365 As1 = = = 1010mm 2 f yd 340 As1 = 1078 mm2, 7Ø14 jooksvale meetrile Vajalik ankurduspikkus
48. Arvutusliku põikarmatuurita elemendi tugevuskontrolli tingimused (p 6.3.2). ( ) V Rd ,c = C Rd ,c k 3 100 1 f ck + k1 cp bw d Kontrollida tuleb arvutuslikku pikijõu kandevõimet, mis peab rahuldama tingimust VEd Vrd,c(Kfctdbd) Kontrollitakse valemitega ristlõikes esinevaid suurimaid peatõmbepingeid, tegemist on ühega klassikalise teooria tugevustingimuse variantidest, kus tegur K sõltub ristlõike suhtelisest kõrgusest (k), paindearmatuuri hulgast (l) ja pikisurvejõust (cp): Valem alahindab kandevõimet elemendi toelähedases piirkonnas. Seda arvestades võib vähendada toelähedases piirkonnas mõjuvat arvutuslikku põikjõudu. Teguriga vähendamata põikjõud VEd peaks siiski alati rahuldama tingimust VEd VRd,max Kus VRd,max = 0,5bwdfcd Põikjõukandevõime kontroll valemi järgi ei ole vajalik lõigetes, mis asuvad toele lähemal, kui toe siseservast lähtuva 45°-se kaldjoone ja elastse elemendi pikitelje lõikumiskoht. 49
Alumises postis pikisuunas armeerimiseks võtsin 4 25 A S = 1963mm 2 Vundamendis pikiarmatuuri pikendamiseks valin 8 18 A S = 2036mm 47 1 fyd 1 340 lb = = 18 = 665mm 4 fbd 4 2.3 siis lisaaste ei ole vajalik! - Taldmiku paindearmatuuri dimensioneerimine -Ristlõiges 1-1 B - b 1.9 - 0.4 l1 = = = 0.75m 2 2 B l12 1.9 0.752 MSd1 = Sd = 515 = 275kN 2 2 MSd1 275 10 6 µ= 2 = = 0.0135 fcd b1 d11 0.85 13.3 1000 700 2 µ = 0.0135 < µ c = 0.393
VRd,c on njuutonites. CRd,c väärtus on 0,18/ c ; vmin väärtus leitakse valemiga (6.3) ja k1 väärtus on 0,15. v min 0,035 k 3f ck . (6.3) Sisuliselt kontrollitakse valemitega (6.2) ristlõikes esinevaid suurimaid peatõmbepingeid, te- gemist on ühega klassikalise teooria tugevustingimuse VEd VRd = Kfctdbd paljudest variantidest, kus tegur K sõltub ristlõike suhtelisest kõrgusest (k), paindearmatuuri hulgast ( l) ja pikisurvejõust ( cp) : K = CRd,ck 100 l + k1 cp . Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 87 Joonis 6.5 Asl mõiste valemis (6.2) vaadeldav lõige Valem (6.2) alahindab kandevõimet elemendi toelähedases piirkonnas. Seda arvestades võib vähendada toelähedases piirkonnas mõjuvat arvutuslikku põikjõudu järgnevalt: