Soome-ugri rahvakultuur
rohkem jahi ja kalapüügiga. Alles kolhooside rajamisega võeti kasutusele nn suuremahuline põhjapõdrakasvatus.
Jenissei jõel püüti valget vääriskala (omul, nelma, siig, tsir) võrkude ja noodaga. Eenetsite peamiseks toiduks on
toores, külmutatud, keedetud, soolatud kala ja põhjapõdraliha nagu teistelgi regiooni põlisrahvastel.
Eenetsid elasid püstkodades. Tänaseks on suur osa eenetseid sunniviisilise paiksustamisega seoses asunud elama
palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad ka teisaldatavates majakestes ehk balokkides või tsummides.
Vaid alla poole elanikest tegeleb traditsiooniliste elatusaladega (Krivonogov 1998: 50; andmed aastatest 1991-1993).
SOTSIAALNE ORGANISATSIOON
19. sajandini olid eenetsitel patrilineaarsed klannid. 20. sajandi alguses kujunesid tähtsamaks naabrusel põhinevad
annaabi.ee 
