Turismitöötajatel on õigus eriala- ja täiendõppele, neile peaks võimaldatama täiendavaid sotsiaalseid tagatisi, mis vähendaksid hooajatöö iseloomust tulenevaid riske ja ebakindlust. Soodustada tuleb väike- ja keskmisi ettevõtjaid ja investeerijaid; rahvusvahelist täiendõpet ja kogemustevahetust. Rahvusvahelised suurfirmad ei tohi tegutseda jõupositsioonilt ega kuritarvitada sihtkohamaa majandust ja kultuuriväärtusi; vastavalt võimalustele tuleb kaasa aidata paikkondlikule majandusarengule, investeerida teatud kasumiosa kohalikku majandusse. Reisikorraldajamaa ja sihtriigi ettevõtjate koostöö ja tasakaalustatud suhted peavad aitama harmooniliselt arendada turismi ja õiglaselt jagada turismitulu. 10. Ülemaailse turismieetika koodeksi põhimõtete juurutamine Avalikud ja eraõiguslikud turismiorganisatsioonid peavad kaasa aitama eetikakoodeksi põhimõtete rakendamisele ja jälgima nende juurdumise tulemuslikkust.
Kui ei saavutada liitude tasandil kokkulepet, siis võib pöörduda ühise avaldusega riikliku lepitaja poole. See on erapoolik asjatundja tööõiguse, tööturu ja ettevõtluse alal selle nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsmini, tööandjate ja töötajate liidu ühise kokkuleppe alusel. Ja siis on veel 5-6 paikkondlikku lepitajat. Kui tüli esitatakse riiklikule lepitajale, siis ta võtab selle, kas ise menetlusse või annab üle paikkondlikule lepitajale, kui leiab, et see on otstarbekas ja ei ole niivõrd üleriikliku tähtsusega. Kui peale korduvaid lepitusettepanekuid ikka ei nõustuta, siis tuleb otsustada, kas jätkata lepitamist või see lõpetada. Koostatakse eriarvamuste protokoll ning lepitusmenetlus lõpetatakse. Siis võivad pooled korraldada, kas streigi või töösulu, oleneb siis kes pooltest tegutseb, et saada järeleandmisi.
annaabi.ee 
