Klassikaraadi Avalik- Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline o õiguslik o Kohviraadio Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Kohalik: Tartu (Lõuna-Eesti) o Kuku (Trio Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Üleriigiline LSL-grupp) Kuma FM Eraõiguslik Eesi keel Juturaadio Kohalik: Paide (Kesk-Eesti) Kuressaare Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Paikkondlik: Saaremaa, Pereraadio Hiiumaa, Kõnnu (Lääne-Eesti) Mania Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) Marta Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Põlva (Lõuna-Eesti) Nõmme Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o
presidendile Risto Rytile. Uueks presidendiks valiti Talvesõja aegne minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva
Setu rahvariided. Setude riietuses avalduvad vene kultuuri ja lõunaeestlaste rõivastuste mõjud, kuid siiski säilis paikkondlik omapära. 19. sajandil oli setude naisterõivastuse põhiosad särk, särgi peal kantav vene sarafani tüüpi rõivas ja vöö. Sajandi esimesel poole kandsid setu naised kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. Sajandi teisel poolel asendus see särk laiade, värvli külge kurrutatud ning kaelusteni ulatuvate varrukatega särgiga. Pärimuste järgi on setu naiste varasemasse rõivastusse kuulnud Kagu-Eestile omane valge villane vaipseelik, mille asendas 19
! lihtne suhelda PARAKU: keel on identiteedi väljendaja (keeli tuhandeid) Identiteedi tuum rahvuskeel (ka eestlastel) (võib olla ka religioon, kultuur, riietus, toit...) keele abil luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet Identiteedi näitajad veel: * piirkondlik murre vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre staatusele (rullnokkade keel Aiku ja Pets) Identiteedile viitab aktsent ehk hääldamisviis (nii sotsiaalne, paikkondlik kui ka rahvuslik) ,,Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant." (Nelson Mandela) Keel kui emotsioonide väljendaja KEEL mõttetegevuse peamine instrument Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked ürgsemad SÕNA emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne
Morfoloogilise märgenduse jaoks on see hea. Näidatakse ka väldet. · Jeffersoni transkriptsioon seda on vaja, kui uuritakse murret lause tasandil. Kui pikad on pausid, mida rõhutatakse. Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed. · Võrdlev-ajalooline (Kettunen) põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni. · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele
Tulemused näitasid, et lemmikuks juustutooteks osutus Tere Asi sulatatud juust Merevaik. Merevaik on naturaalsetest juustudest valmistatud kõrge toiteväärtusega toode, mille valmistamist alustati Eestis enam kui 50 aastat tagasi. Mul on heameel, et valituks osutus Eesti toode Tere Asi sulatatud juust Merevaik see on ka üks minu lemmikuid. Selver suurima kodumaise jaekaubandusketina on võtnud südameasjaks pakkuda kauplustes võimalikult mitmekesist valikut eestimaistest toodetest. Paikkondlik toit on kindlasti tervisele kasulikum ning kohalik tootmine, ükskõik kas omanikud või tooraine on kohalikud, ergutab Eesti majandust ja Eesti elu igal juhul. 5
talumajapidamise vajalike tööde juures. · 19. sajandil vähenes käsitöö maht, mille tingisid: 1) rändkaupmehed 2) linnastumine tarbeesemed osteti linnast 3) industrialiseerimine võimaldas osta tarbeesemeid 4) traditsioonilised oskused taandusid tööd tehti kaasaegsete töövahenditega · Maal elavnes kodutööndus. Esimesed alged 17-18 saj. Käsitööd hakati valmistama müügiks ja vahetuseks. Sellest võrsus järjest laienev paikkondlik kodutööndus, kus käsitööga tegeleti külade kaupa. Kesksel kohal olid puust lauanõud, painutatud kerega vakad, sõelad. · Avinurmes toodeti vokke, Laiksaare vallas tehti lookasid (hakati kutsuma Looga vallaks) ja rattaid, Haanja vallas hakati valmistama piipusid, mida müüdi isegi vene turule. Äri läks päris hästi kuni tulid müügile paberrossid. · Rahva pärimuslik traditsiooniline kodukäsitöö muutus rahvusliku identiteedi kandjaks, mis võimendus eriti 20
ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust. Lepitaja: Lepitaja on: · erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. · riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. · riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. · riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude
arvestama noorte huvisid. Näiteks võib tuua liuvälja rajamise talveperioodil, suusarajad, rambid rulluisutamiseks, korvpalliplatsid. Lisaks kehalisele aktiivsusele on siin oluline vaba aja sisustamine üldiselt. Kokkuvõtteks Laste ja noorte kehalise aktiivsuse kujundamisel ja soodustamisel on olulised märksõnad: ea- ja võimetekohane meeldiv/huvitav mitmekesised võimalused tunnustus saavutuste eest paikkondlik ja materiaalne kättesaadavus. Kasutatud allikad Kehaline aktiivsus. http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid.html Physical activity and youth. http://www.who.int/moveforhealth/advocacy/information_sheets/youth/en/index.html Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020.
Karakterit võib mõista kui eetose stiliseeritud raamistikku, selle pealispinnalist, esmapilgul silmatorkavat osa. Tegelikes elusituatsioonides saab aga just karakterist see, mille alusel inimese üle otsustatakse. Karakter ja kirjanduslikud tegelased Karakteri loomise eelduseks on lihtsustamine, mille puhul suunatakse tähelepanu mingile omaduste grupile, jättes varju teised. Tüüpide määratlemisel on arvestatud mitmete tingimustega: vanus, tegevusala-elukutse, rahvus, paikkondlik päritolu.Kreeka kirjanduses kujutati kangelaste karaktereid küllaltki jämedajooneliselt. Seetõttu tundub, et antiikautor alahindas tegelase siseelu ja hingeprobleeme. Kas teda see üldse huvitas? Sündmuste areng määras ära, mida kangelased teevad. Väga harva kohtab enesesse süüvimist ning tegelased tunduvad marionettidena, kellel pole valikuvõimalusi. Ometi on tegelased individualiseeritud. Näiteks Achilleus pole samasugune erinevate autorite teostes.
liit. (2) Töötajaid, töötajate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi töötajate esindaja). (3) Tööandjat, tööandjate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi tööandja). 10.4 Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja (1) Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. (2) Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (3) Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. (4) Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja.
45. Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks? Kollektiivne tüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimiste kehtestamisel. 46. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik 47. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus töötandjate või töötandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
_Samas tagas seesama kõige madalamal kohalikult tasemel läänistamine kõige mõjusama sõjalise kontrolli. (Anglonormannide koloniaalvõimu tugisambaks Iirimaal olid maaga varustatud läänirüütlid.) * Koos feoodidega tuli käibele ka feodalismiajastu keel. Kõigi frangi Euroopa ääremail elanud rahvaste sõnavaras leidub laensõnu, mis on tihti prantsuse algupäraga ja tähistavad 11., 12. ja 13. sajandil sisse rännanud ratsarüütlite varustust ning kombeid. * Ühine paikkondlik päritolu oli see, mis eristas uusasukaid selgesti teistest ja liitis nad tugevasti kokku( riike asutasid just peamiselt ühest piirkonnast pärit asukad) *Aristokraatliku immigratsiooni pikemaajaline mõju sõltus suurel määral sellest, milline oli uusaunike ja kohalike arvuline suhe. Kui immigrantide hulk oli arvult väike, ei olnud nad suutelised eksproprieerimis- ja väljatõrjumispoliitikat rakendama. * Mõnel puhul kujunes välja rahvusvaheline ehk transregionaalne aristokraatia
ja kõrgenemisega. Jeffersoni transkriptsioon: lause tasandil uurimine. Seda kasutab ka suulise kõne korpus; Keeleatlased ja –kaardid Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste. Kaardil on sõnad peale kirjutatud piirkondadele, kus need esinevad; Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse. Erinevatele vormidele on antud erinevad tingmärgid. Parem koostada, lugeda, kuna märke on lihtsam paigutada; Viirutatud kaardid, nt Toomse; MURDELIIGENDUS paikkondlik-kirjeldav: eri kihelkondades eri murrakud; võrdlev-ajalooline (Kettunen) – põhitähelepanu vanematel erijoontel; sünkrooniline murdegeograafiline (Saareste) – isoglossidel põhinev. Valitakse uuritavad nähtused ja panakse geograafiliselt paika, millisel alal millist vormi kasutatakse; dialektomeetriline – statistika + elektrooniline andmetöötlus. Selgitatakse välja, kui palju mingeid vorme kasutatakse, ning töödeldakse andmeid elektrooniliselt;
•Esimesed riiklikud programmid 1990-ndale alguses (AIDS’i programm, tuberkuloositõrje programm, laste ja noorte terviseprogramm)– ülevalt alla vertikaalse korralduse mudelil baseeruvad ühe valdkonna kesksed programmid Kohaliku initsiatiivi areng projektitaotluste esitamisel 1996 - 2004 600 500 400 300 Üleriigilised Lokaalsed 200 100 0 1996 1998 2000 2002 2004 Tervisedenduse paikkondlik võrgustik Arendusprojekt, aastast 1996 •Koolitus maakondade võtmeisikutele- Inglismaa, Soome, Norra, Holland, Kanada 1997 – Eesti Tervisedenduse Ühing 1997. tervisedenduse koordinaatorid maavalitsustes ▪ kohaliku olukorra hindamine, tervisestatistika analüüs, ▪ tervisevõrgustike loomine, ▪ üleriigiliste terviseprogrammide elluviimine maakonnas ▪ omaalgatuslike kogukondlike projektide koordineerimine, nende teostajate
sajand on pöördeline sajand, vähenes käsitöö maht, mille tingisid: • Rändkaupmehed- • Linnastumine- • Industrialiseerimine- mis võimaldas tarbeesemeid osta, puudus vajadus ise tegemiseks, tehti juba kaasaegsete töövahenditega ja traditsioonilised oskused taandusid. • Kodutööndus (18-19 sajand)- käsitöölised spetsialiseerusid ja valmistasid käsitööd müügiks/ vahetuseks ja sellest võrsus järjest laienev paikkondlik kodutööndus, kus käsitööga tegeleti külade kaupa, külad tegid ühelaadseid esemeid ja enamasti müügiks või viljalasku. • Kesksel kohal olid puust lauanõud, kausse, painutatud kerega vakad, sõelad. • Avinurmes toodeti vokke. • Laiksaare vallas tehti lookasid ja rattaid. • Haanja vallas kus oli vähe metsa ja puitu oli vähe hakati valmistama piipusid ja need müüdi ka vene turule, äri õitses kuni tulid paberossid müügile.
päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale. Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. 341. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja.
teaduslikuks, teha sellest moral science, „moraaliteadus“. Historism: Esindaja J. G. Herder (Prantsuse revolutsiooni vastand). Historismi sisuks oli kohavaim – mitte ainult rahvastel, vaid ka pisikestel kultuurisfääridel on oma vaim.Ei ole olemas mingeid üleüldisi seadusi. Seaduste loomisel tuleb arvestada kõiki piirkondi. Väärtus seisab pisikestes kultuurides ja nende omapära tuleb välja uurida. Et luua seadusi, tuleb teada kohavaimu omapära. Kohavaim – paikkondlik vaimsus, mingis piirkonnas on levinud ühtemoodi tegutseda (kõik Valga poisid käivad ühtemoodi).Herder arvab, et ristiusuga niveleeriti mitmekesisust.Herderi historismi sisuks on, et vaimuteadused tegelevad üksiku ja erilisega. Historitsism : – nimi, mille andis K. Popper. Ta nimetas nii osa vaimuteadusi. Ajalooteaduse suundumus, mis on historismi vastand. Usk, et ajalool on kindlad seaduspärasused ja lõppsiht (Hegel, Vico). Vaimuteaduste vool, mis üritab leida
· Projekti asukoha muutus; · Restauratsioon; · Kompenseerimine , · Reostuse kontrolli süsteemid. 6.5 Üldsuse kaasamine Avalikkuse kaasamine · Teostab inimeste õigust infole ja osalusele otsustus-protsessis (Aarhusi Konventsioon); · Informeerib, konsulteerib; · Ennetab ja lahendab konfliktid; · Kes on avalikkus? · Miks peaks avalikkus osalema? · Mis on avalikkuse kaasamise meetodid? MMN - mitte-minu-naabrusse sündroom · Paikkondlik vastuseis prügilate, teedeehituse, ohtlike (sh radioaktiivsete) jäätmete ladustamiskohtade, sõjaväepolügoonide jt ohtlikeks või tülikateks peetavate rajatiste loomise vastu · Tavanõudmine on, et objekt rajataks kuhugi eemale, mitte minu kodu lähedale. Algne MMN- liikumine ohtlike jäätmete ladustamise vastu rikastes Põhja riikides põhjustas ohtlike jäätmete ladustamise üleviimist Lõuna vaesematesse riikidesse, mis omakorda algatas nendes riikides
Samas võivad piirid olla ka hägused. Nt ajalehed- tehas on sõlmpunkt, kui lehtede levik on ebaühtlane, interneti puhul levik eriti raskestimääratav. Tihti ametlikud ja talituslikud kultuuriregioonid ei kattu. Näiteks Saksamaa, olles poliitiline üksus seega ka talituslik kultuuriregioon, on liigestatud paljudest piiridest st saksamaal kulgevad mitmed vormilised kultuuriregiiooni piirid (Raudne eesriie (Berliinimüür), Rooma impeeriumi piir, katoliikluse põhjapiir jne). 3) paikkondlik- asunike poolt tajutav kultuuriregioon. Võib põhineda keskkonnatingimustel, majanduslikel, poliitiliselt ja ajaloolistel aspektidel. Kasvab välja eneseteadvusest, Mängu tuleb identiteedi mõiste. Enamus vormislistel ja talituslikel kultuuriregioonidel see puudub. Nt Mulgimaa ja USA-s Dixie. Hüpoteetilised kultuuriregioonid- Iga järgmise kultuurilise aspektiga jääb kultuuriregiooni tuum väiksemaks ja piirialad kasvavad.
mittesaavutamisel tekib töötüli, mille lahendamiseks võib pöörduda: 1. tööandjate liidu ja töötajate liidu poole või 2. riikliku lepitaja poole Töötüli lahendamine lepitaja abil Lepitaja erapooletu asjatundja tööõiguse, tööturu ja ettevõtluse alal, kes aitab vaidlust lahendada. Riikliku lepitaja pädevus: liitudevahelised töötülid komplitseeritud töötülid mitme piirkonna töötülid töötülid streigikeeluga asutustes paikkondlik lepitaja määratakse konkreetse töötüli lahendamiseks Lepitusmenetlus: 1. asjaolude väljaselgitamine 2. lepitusettepanek 3. lepituskoosolek 4. kokkuleppe protokoll on täitmiseks kohustuslik 5. kokkuleppe mittesaavutamisel võib lepitaja esitada leppimiskokkuleppe projekti 6. kui kokkuleppele ei jõuta, võib korraldada streigi või töösulu Streik ja töösulg
töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Pooled: 1) tööandja või tööandjate ühing (liit); 2) töötajad või töötajate ühing (liit). Pooli esindavad selleks volitatud isikud. 4. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Ülesandeks on tal poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjad ja pädevaid ametiisikuid. 5. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu algatusel, saavutamaks tööandjatelt järeleandmisi tööalastes nõudmistes.
järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale. Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja tegutseb kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse alusel. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjaid ja pädevaid isikuid. 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult
poolt moodustatud komisjon teatab töötülist riiklikku lepitajat). Kui töötajate ja tööandjate liit kokkulepet ei saavuta, siis on neil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. 341. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust (KTTLS § 8 lg 1). Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. 88 (KTTLS § 8 lg 2). Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks (KTTLS § 8 lg 3). Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude
poole. Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad 3 päeva jooksul töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni, millest teatatakse riiklikule lepitajale. Kui nende loodud komisjon saavutab kokkuleppe, siis on see vaidlevatele pooltele kohustuslik. 13.8.3.2. KOLLEKTIIVSE TÖÖTÜLI LAHENDAMINE LEPITAJA VAHENDUSEL, TÖÖSULG JA TREIK Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja.
annaabi.ee 
