MARSS • Marsi kutsutakse ka mõnikord Punaseks Planeediks. • Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast. • Nagu Maal vahetuvad ka Marsil aastaajad. • Marsi maastikuvormid on üsna suurejoonelised. • Oma varases minevikus oli Marss üsna Maa sarnased. • Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. KASUTATUD KIRJANDUS • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm • http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_t%C3%BC%C3%BCpi_planeedid • http://www.fyysika.ee/teadus/eksoplaneedid/ • http://opik.obs.ee/sisukord.html • Pildid: https://www.google.ee/?gws_rd=cr&ei=5HRaUsmoMsKG4gTnr4CoBg • jaan jaaniste kosmoloogia õpik. TÄNUD KUULAMAST!
Ka välisplaneedid võivad olla ühenduses Päikesega, kui nad asuvad Päikese taga. Asendit, kus välisplaneet asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel selliselt, et Maa jääb planeedi ja Päikese vahele, nimetatakse vastasseisuks. Vastasseis on planeedi vaatlemiseks sobivaim, sest siis on planeet Maale kõige lähemal. Maa poole on pööratud valgustatud külg ja planeet kulmineerub kesköö paiku. (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm) Päikesesüsteem 4 ASTEROIDID Esimene asteroid, Ceres, avastati 1801. a., järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis ning praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Suuruselt jäävad nad alla planeetide kaaslastele, rohkem kui sada kilomeetrit on läbimõõt 250 asteroidil. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite.
Pinna temperatuur on arvatavasti 35 ja 45 Kelvini vahepeal (-228 kuni -238 C). Plutot saab näha amatöörteleskoobiga aga see ei ole kerge. Kasutatud kirjandus: 1.Raamat: ,,Astronoomia & kosmos" 2.9.klassi füüsika õpik 3. http://et.wikipedia.org 4.http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee %252Fdocs%252Freferaadid2009%252Fpaikesesuteem_markuskiili.htm 5.http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm 6.http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/nineplanets.html#to c
punasest laigust, kas seal on elu, ja vastuse paljudele küsimustele mis on meie pead vaevand juba aastatuhandeid. Hetke seisuga võibgi öelda, et me teame Jupiterist, palju, kuid praktiliselt mitte midagi. Võibolla kui 20 aasta pärast minu laps või keegi, seda kirjandit kirjutab oskab tema juba vastata nendele küsimustele, mis on hetkel meile kõigile ise otsustada. Kasutatud kirjandus: Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Universum http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.ht m http://www.aai.ee/~urmas/ast/univ.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://en.wikipedia.org/wiki/944_Hidalgo http://et.wikipedia.org/wiki/Kosmoseuurimine Raamatud: [1]- Enn Pärtel, Jaak Lõhmus ,,Füüsika 9 klassile. Soojusõpetus, aatom ja universum" Kirjastus: Koolibri. (Lk. 112. Tabel 8.2) [2]- Chris Oxlade, Toimetaja-konsultant Robin Kerrod ,,Tähistaeva Saladused" Kirjastus: Koolibri. (Lk 17.)
teisi planeedisüsteeme, kuid täiesti 100 % nendes arvamustes kindlad ei olda. 13 Kasutatud Kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidplaneedid 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem.gif 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm 5. http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/index.html 14
arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole Päiksesüsteemi lõpus üksi, nimelt on tal kaaslane Charon. Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. Kasutatud kirjandus: · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike · http://neljandaloodus.blogspot.com/2008/10/pikesessteem-powerpoint-esitlus.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm · Planeedid, David McNab, James Younger, Varrak, 2000
Selle referaadi koostamine on olnud füüsikas nende kolme aasta jooksul kõige huvitavam töö, vähemalt minu jaoks kindlasti. 20 KASUTATUD ALLIKAD 1. Jaaniste, J. (1999). Kosmoloogia. Tallinn: Koolibri. 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm 4. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html 5. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk06/tekst.html 6. http://www.raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/page4.html 21 LISAD Lisa 1. Pildid Päikesesüsteem 22 Tähed. Minu arvates kõige huvitavam planeet, Jupiter. 23 Galaktika. 24
2. Jaaniste, J. (1999). Füüsika 12. klassile Kosmoloogia, Tallinn: Koolibri 3. Jones, B. (1990). Space exploration, Suurbritannia: Belitha Press Ltd, tõlge eesti keelde (1995). Kosmose uurimine, Tallinn: Koolibri 4. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid, Tallinn: K&O Ofsett 5. http://opik.obs.ee/boxid.html [2.aprill] 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm [4.aprill] 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm [4.aprill] 8. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.htm [4.aprill] 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29 [4.aprill] 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun [4.aprill] 11. http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto [4.aprill] 12. http://valor-tahetark.blogspot.com/2007/05/kuiperi-v-objektid-cubewanod.html [5.aprill] 33
annaabi.ee 
