palutakse hääletada oletuste võimalikkuse üle nende paikapidavusest lähtudes. Et paikapidavuse hindamisega lõpule jõuda, võidakse grupile ette anda intervallskaala, millel on näiteks vastusevariandid alates variandist "täiesti tõsi" kuni variandini "täiesti vale", sisaldades ka vahevõimalust "võib olla". Tulenevalt sellest , kui tõenäoliseks hinnatakse oletust, korraldatakse ümber oletuste nimekiri. Need, mille paikapidavusega grupp nõustus täielikult või ei nõustunud üldse jäetakse kõrvale ning järgmise sammuna tegeldakse edasi eeldustega, mille paikapidavust hinnati keskmiselt ehk variandiga "võib olla". Hääletustulemuste analüüs peab välja selgitama, millised "võib olla" oletused tulenevad tõelisest ebamäärasusest ja millised osalejate veendumuste erisusest. Viimases etapis tuuakse osalejad kokku silmast silma aruteluks, kus selgitatakse välja põhjused, oletused ja
Järelduste tegemine on piiratud reeglitega – reegli tekkimst piiravad aktiveerivad tingimused Kas laste ja täiskasvanute mõtlemine on samasugune? Deduktiivne järeldamine Mispärast on abstraktselt sõnastatud valikülesannete lahendamisel edukuse protsent madalam kui elulähedastes ülesannetes? Vead tekivad ülesannete vääritimõistmisest kuigi loogilisi vigu ei tehta. Kuivõrd on süllogismide lahendamise oskus seotud igapäevases elus tehtavate järelduste paikapidavusega? Mil viisil võib ülesande sõnastust tehtavat järeldust mõjutada? Valiku raamimine – esialgse lähtepuntki võiduna sõnastamine muudab inimesed riski vältivaks Kaotusele rõhumine tõstab riskeerimist Millest tulenevad vead deduktiivsel järeldamisel? - Ei toetuta propositsionilisele loogikale sest lisatakse juurde vastupidine väide - Inimestel on ülesannete lahendamisel alateadlikud suundumused
annaabi.ee 
