Kodutöö nr 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus?............................................3 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?.............................................................................................................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded?..............................
Enamasti n-1. 35. Statistiliste hüpoteeside kontrollimine, vead hüpoteeside kontrollimiseks ja olulisuse nivoo – hüpoteesidega kontrollitakse teatud oletuste paikapidavust kas üldkogumite v valimite suhtes. Tuginedes valimitele, kontrollitakse statistiliste testide abil teatud oletuste ehk hüpoteesite kehtivust üldkogumite suhtes, millest väljavõtud on tehtud. Püstitatakse hüpoteesid, mis arvutuste tulemusel kas loetakse paikapidavaks või kummutatakse. Vead kontrollimiseks: I liiki vea korral kummutatakse nullhüpotees, mis tegelikult on õige. See on raske viga – uurija tõestab erinevust, mida tegelikult ei ole, mis vaid juhuslikult ilmnes valimis. II liiki vea korral võetakse vastu konkureeriv hüpotees, mis on tegelikult vale. See on kergem viga, mis enamasti tähendab seda, et soovitu tõestamiseks tuleb mõõtmisandmeid juurde koguda. Olulisuse nivoo – esimest liiki vea tõenäosus on α
ka loomingulisusega, ei leitud tudengikandidaatide puhul püsivat seost võimete ja avatuse vahel (Allik, 2003). Niisugused vastuolulised tulemused viitavad asjaolule, et järeldused Meelekindluse ja vaimsete võimete ja isiksuse seadumuste omavahelise seose kohta ei ole vaimsete võimete seos on negatiivne. veel väga usaldusväärsed. Kõige enam paikapidavaks võib seniste uuringute alusel pidada ilmselt meelekindluse ja vaimsete võimete negatiivset seost, mis ilmnes näiteks eespool viidatud uuringus tudengikandidaatidel kõigil viiel aastal. Ka olümpiaadiedu uuringust selgus sarnane vihje, et olüm- piaaditulemuste tippgrupi õpilased iseloomustasid end pigem kui ebakom- petentseid, kohusetundetuid, distsiplineerimatuid ja lohakaid. Üllatusli- kult oli olümpiaadi lõppvooru tippude puhul seos negatiivne ka avatuse ja olümpiaaditulemuste vahel
annaabi.ee 
