Karl Ristikivi
vaimuseisund jne. Kahtlemata on selleski oma, kuid nähtavasti mitte kogu tõde." Siin
ilmnebki väike vastuolulisus: ühelt poolt oli Ristikivi iseseisev oma loomingus, kuid samas
läks talle teiste arvamus korda.
Ristikivi paguluskirjanduse lõpuperiood.
1961.aastal, pärast 8-aastast pausi, ilmus kirjaniku välja romaan ,,Põlev lipp", mis tekitas
suurt ootuspõnevust ja pettumust veelgi rohkem, sest raamat ei rääkinud nüüdisaja eesti
rahvast ega lähematest paikadestki, vaid oli taandunud kaugesse keskaega. Pagulastest
lugejate seisukohti väljendavad kriitikud arvasid, et sääraseid raamatuid oleks võinud
kirjutada sõjaeelses Eestis, mitte aga siin ja praegu, kus kirjanduselt oodati hoopis midagi
muud. Seekord ei lasknud Ristikivi end sellest heidutada ning ajavahemikul 1961-1976 sai ta
valmis 11 romaaniga, lisaks üks raamat novelle ja jutustusi. Tema teostesari keskendub
eelkõige Euroopa keskajale
annaabi.ee 
