· erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. Koormusjuht selle moodustavad füüsikaliselt kokkusobivad, samaaegselt mõjuvad koormusvariandid. Koormusvariant on määratud koormuse asendi, suuruse ja suuna väärtusega vaadeldaval hetkel. Koormuskombinatsioon samaaegselt mõjuvate üksikkoormuste kogum. Piirseisundi kontrollimisel määratakse konstruktsioonis koormuste mõjul tekkinud sisejõudude, pingete, paigutiste jm arvväärtused. Seejuures võetakse arvesse kõigi kombinatsioonis samaaegselt mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Kandepiirseisundi koormuskombinatsioonid: · Alaliste või ajutiste arvutusolukordade koormuskombinatsioonid G. j Gk . j "+" P P"+" Q.1Qk .1"+" Q.i 0.i Qk .i , kus j 1 i >1
paigalseisva pinnase vahel. Seisund, kus ehitise osa suurim läbipaine jagatud ehitise või süvistavad, keermestatud muhvidega ühendatavad vundamendile mõjuv jõud on tasakaalus liikumist selle osa pikkusega. õõnsad terasvardad. Kõvasulamist puurkroon takistavate jõududega, ongi talla aluse pinnase 32. Millest lähtutakse paigutiste ja võimaldab läbindada kive sisaldavaid piirolukord ja määrab vundamendi kandevõime deformatsioonide piirväärtuste leidmisel (3)? täitepinnaseid ja vanu vundamente. Kruvivaiad Inseneri seisukohast on oluline koormus, mille Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused GIBRR on läbimõõduga 110, 210 ja 275 mm.
Jõu mõjumissirgel, kus z = R, on vertikaalne normaalpinge P z = 0,48 2 (6.8) z Valem ei ole kehtiv pingete määramiseks vahetult jõu rakenduspunkti lähedases alas, kus koondatud koormus annab lõpmatult suure pinge. Koondatud jõud on idealisatsioon ja tegelik koormus antakse pinnasele ikkagi mingi kindla suurusega pinna kaudu. (EMÜ vastustest) Boussinesq' andis lahenduse paigutiste arvutamiseks koondatud jõu P mõjumisel ühtlase lineaarselt deformeeruva isotroopse poolruumi pinnal. Punkti, mis asub jõu rakenduspunktist kaugusel R ja sügavusel z, vertikaalpaigutus on P(1 + ) z 2 1 W= [ 3 + 2(1 - ) ] 2E R R Mindlin Mindlini lahendus vertikaalse koondatud jõu mõjul tekkivate vertikaalpingete kohta P (1 - 2)( z - c) (1 - 2)( z - c) 3( z - c) 3
mõjuva koormuse põhjustatud lisapinge σ´pz on 5 korda väiksem pinnase omakaalupingest σ´gz. 3. Arvutatakse iga kihi deformatsioon SI = σ´pziΔhi /Ei , kus σ´pzi - keskmine pinge elementaarkihis i; Δhi - kihi i paksus; EI - kihi i deformatsioonimoodul. 4. Vajum leitakse elementaarkihtide deformatsioonide summana 28. PIIRVAJUMID. Piirvajumid. Vundamendi peab projekteerima sellise, et paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide piirväärtused määratakse lähtudes: - ehitise ja tema osade tugevusest ja pragude tekkimise võimalusest; - tehnoloogilistest kaalutlustest (kraanatee, lifti, torustike, seadmete jne lubatud kalded); - arhitektuursetest kaalutlustest. Järgnevalt on toodud mõned enamlevinud soovitused piirväärtuste leidmiseks. Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi: 1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir;
elementide meetodit. Selle meetodi kasutamisel jaotatakse pinnas nõlva piirkonnas lõplike suurusega (näiteks kolmnurkseteks) elementideks. Elementide jäikuse maatriks, mis seob jõud ja paigutused elementide sõlmedes, saadakse potentsiaalse energia miinimumi tingimusest. Andes ette jõud ja paigutused vaadeldava ala piiril saab lahenda võrrandsüsteemi, mis põhineb kogu süsteemi jäikusmaatriksil. Süsteemi lahendist saadava elementide paigutiste kaudu saab leida pinged elementides ning seejärel kontrollida, kas elemendis on täidetud tugevustingimus = c + tan. Tugevuse ammendumine üksikus elemendis ei tähenda veel nõlva üldist püsivuse kaotust. Üldine püsivuse kaotus tekib juhul, kui elemendid kus tugevustingimus on täidetud moodustavad pideva tsooni kogu nõlva ulatuses. Meetod on realiseeritav ainult vastava arvutiprogrammi olemasolu korral. 9.10 Nõlva purunemise peamised põhjused ja nõlva püsivuse
raudbetoon, tihedad (ületihenenud) ja tsementeerunud (jäikade teradevaheliste sidemetega)pinnased. 28. Geotehniline projekteerimine arvutuste teel Arvutuse eelduseks on: peab olema valitud antud tingimustele sobiv arvutusmudel; peavad olema teada koormused ja muud mõjurid (sundpaigutused, keskkonna muutused jne); pinnase ja ehitusmaterjalide omadused; geomeetrilised andmed pinnase ja ehituse kohta; paigutiste, deformatsioonide, kallete, prao laiuste ja vibratsioonide piirväärtused. vt ka loeng 3 lk 6 29. Ebaühtlasete deformatsioonide põhjused. Ebaühtlane vundamentide vajumine võib tekkida mitmesugustel põhjustel. Olulisemad nendest on järgmised, mida tuleb projekteerimisel, ehitamisel ja deformeerunud ehitiste analüüsimisel arvestada. 1. Ehitusaluse pinnase ebaühtlus. Pinnas on enamasti kihiline, kusjuures kihtide paksused ehitise ulatuses võivad olla muutliku paksusega
purunemise. Kandepiiseisundi tekkimist vältiv vajalik varu luuakse osavaruteguritega, mida rakendatakse koormustele ja pinnase omadustele. Kasutuspiirseisundi nõuete mittetäitmine ei põhjusta avariiolukorda, kuid häirib ehitise normaalset kasutamist. Vundamendi esialgsed mõõtmed määratakse EPN järgi vundamendi kandevõi- mest lähtudes. Vaikimisi eeldatakse, et kui kandepiirseisundi mittetekkimine on tagatud piisavalt suure varuga, võib eeldada pingete ja paigutiste lineaarset seost. Projekteerija ülesandeks on enamasti antud pinnasetingimustes ja koormuste juures leida vajalikud talla mõõtmed. Üldjuhul toimub see järk-järgulise lähenemise teel. Valides ette mingid tõenäolise talla mõõtmed, kontrollitakse seejärel kandevõimet ning vajaduse korral kontrollitakse mõõtmeid kuni on täidetud vajalikud tingimused. Real juhtudel on seda iteratsiooni võimalik lihtsustada ja talla vajalikud mõõtmed otseselt määrata. 3
väiksem teoreetilisest ja liiva puhul lähedane Boussinesq' lahendusele. Põhilahendist erinevaid tingimusi võetakse arvesse katseliselt määratud jõuks T (jon 5.1). N = P cos ja T = P sin . Osakest hoiab paigal 2.5.3 Anisotroopsuse mõju Fundamentaalse lahendi pingete ja parandusteguritega. hõõrdejõud T' = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva paigutiste määramiseks anisotroopse pinnase puhul selle koormamisel 4.3.1 Prandtli lahend nidusa pinnase jaoks Pinnase plastse mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = koondatud jõuga on andnud Barden. Vaadeldud on juhust, kui pinnase piirseisundi määramiseks peab koos lahendama tasakaalu tingimused ja tan ja =. Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma omadused on erinevad vertikaal- ja horisontaalsuunas
sz/p 0,4 0,2 0,0 0 1 2 3 4 5 z/B J o o n is 6 .3 3 P in g e j a o tu s r u u d u k u ju lis e v u n d a m e n d i a ll e rin e v a te k o n ts e n tr a t- s io o n ite g u r ite k o r ra l 6.5.3 Anisotroopsuse mõju Fundamentaalse lahendi pingete ja paigutiste määramiseks anisotroopse pinnase puhul selle koormamisel koondatud jõuga on andnud L.Barden ( ). Vaadeldud on juhust, kui pinnase omadused on erinevad vertikaal- ja horisontaalsuunas. Valemite keerukuse tõttu ei ole neid siin esitatud. Enamlevinud ja ka praktikas kasutatav on Westergaardi lahend, mis vaatleb pingejaotust sellises anisotroopses pinnases, mis horisontaalsuunas on lõpmatult jäik. Pinged koondatud jõu all on
Normaal- ja põikjõule antakse märk. Kui raami varras on tõmmatud, loetakse normaaljõud positiivseks; kui surutud negatiivseks. Põikjõud loetakse positiivseks, kui ta püüab vaadeldava vardaosa tema teise otsa suhtes pöörata päripäeva. Q-epüüri koostamisel kantakse positiivsed väärtused teljest üles ja vasakule. Paindemomendile tavaliselt märki ei omistata. M-epüüri koostamisel kantakse paindejõudude väärtused varda tõmmatud kiudude poole. 1.10. Paigutiste arvutamine Mohri meetodil epüüride integreerimise võttega. Ülesanne: Leida koormatud lihttala paigutis etteantud punktis. Joonpaigutis ehk siire on vaadeldava keha mingi punkti lõppasendi ja algasendi vahelise lõigu pikkus.Joonpaigutise ühik on pikkusühik (mm, cm, m). Nurkpaigutis ehk pööre on mingi kehaga seotud joone,näiteks varda telje,suuna muutus algasendi suhtes.Nurkpaigutist mõõdetakse nurgaühikutes,tavaliselt radiaanides
Armatuuri kulu väiksem, armeeri- mine töömahukam. Ülespöörded 30 (h < 80 mm) või 45 nurga all. (3) Seotud võrgud ava ja toe sõltumatu armeerimisega (praegu valdav). Joonis 9.9 Ühes suunas töötava plaadi konstrueerimine Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 127 9.4 Ristarmeeritud plaadid 9.4.1 Ristarmeeritud plaadi arvutamine piirkoormuse meetodil Lähtutakse võimalike paigutiste printsiibist: kehale rakendatud välis- ja sisejõudude töö sum- ma lõpmata väikestel võimalikel paigutistel võrdub nulliga. Vaadeldakse kandepiirseisundit. Selle saabumisel on plaadis välja arenenud pragude süsteem, mis arvutuses asendatakse idealiseeritud plastsete joonliigenditega.
annaabi.ee 
