KOKKUVÕTE Tööeesmärgiks oli välja selgitada mis on ühisrahastus ja sellega kaasnevad riskid. Nagu töökäigus selgus, siis ühisrahastamine tähendab millegi finantseerimiseks saadakse raha paljudelt erinelat eraisikutelt, mitte ühelt kindlalt ettevõttelt. Ühisrahastamine toimub kindlal ajavahemikul peamiselt läbi internetipõhise platvormi, kus rahastuse taotlejate eesmärgiks on leida oma projektile finantseerijad ning projekti raha paigutajate eesmärk on teenida investeeringutelt intressitulu või osaleda kasumijagamisel. Ühesõnaga võib liigituste järgi eristatakse annetust, hüvist, laenu ja aktsia- või osakapitalil põhinevat ühisrahastust. Ühisrahastusplatvormil saab taotluse teha igaüks, kes on läbinud krediidikontrolli, mille viib läbi platvorm. Iga investeeringuga kaasnvad riskid ja nii on ka ühisrahastusega. Enamus erialaspetsialiste on arvamusel, et see on suure riskiga kuna puudub riigi poolne regulatsioon
sellega seonduv problemaatika; ühingu juhtide õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaalustatud süsteem, sh varijuhtidega ühingute problemaatika (säilitades seejuures kapitaliühingute piiratud vastutuse põhimõtte); ühingutele piiriülese mobiilsuse tagamine (sh piiriülene jagunemine, ümberkujundamine); tasakaalu leidmine osaühingu kui väiksematele ühingutele mõeldud ja paindlikuma ühinguvormi ning (börsi-)aktsiaseltsi kui suurematele ühingutele mõeldud ja suuremat kapitali paigutajate hulka mõjutava ning seetõttu rangemaid reegleid vajava ühinguvormi regulatsioonide vahel; mittetulundusühingu regulatsiooni detailsuse aste; äriregistri n- ö ettevõtjasõbralikkuse suurendamine; e-residentsuse projekti soodustamine jne.103 Süsteemse ja põhjaliku ühinguõiguse revisjoni läbiviimine käesolevas lähteülesandes kirjeldatud ulatuses ei ole võimalik olemasolevate ressursside abil ning seetõttu on
tingitud kõrge koormatuse tõttu pühendada ennast piisaval määral selleks vajalikule täienduskoolitusele. Teisisõnu igapäevaäriga ülekoormatus jätab vähe aega strateegilisteks kaalutlusteks. 13 1.1.4.2. Kapitaliühendused 14 Kapitaliühenduste eesmärgiks on kapitali kontsentratsiooni kõrval vabastada osanikud äritegevuse käigus tekkivast riskist. Kapitali ühendamine eeldab nende liitmist ilma kapitali paigutajate kohustusliku osavõtuta firma juhtimisest. Kapitaliühendustena tegutsevad Eestis äriseadustiku alusel osaühing ja aktsiaselts. 15 Osanikud ja aktsionärid ei pea osalema juhtkonnas, tagamaks juhtimise ja omanduse eraldatust. Eesti oludes on siiski küllaltki sagedased juhtumid , kuis nii osaühingute kui isegi aktsiaseltside suuromanikud (või vähemalt osa neist) osalevad aktiivselt ettevõtte juhtkonnas.
annaabi.ee 
