F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on gravitatsioonikonstant = 6,7 *10 astmes -11. 5. Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. F=mg, kui a=0. Kaal on jõud millega ta maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Tähis on P Kaalutus: keha on kaaluta olekus, kui keha kiirendus kukkumisel on võrdne raskuskiirendusega. A=g Ülekoormus: kiirendusega liikuva keha kaal on erinev paigalseisvast keha kaalust ehk siis suurem P>mg Alakoormus: kiirendusega liikuva keha kaal on erinev paigalseisvast keha kaalust ehk siis on väiksem 6. Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud. Fh=kN=kmg , Fh- hõõrdejõud, k-hõõrdejõu tegur, N-pinnareaktsioon. Hõõrdumise liigid: a) seisuhõõrdumine- mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. b) liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.
Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast. Trummelpidurite juures loetakse pidurdamisel üheks tähtsamaks iseärasuseks pidurdusjõu suurenevat efekti, mis tekib auto liikumissuuna suhtes eesmisel piduriklotsil: trumli pöörlemisel pidurdamise ajal, haaratakse eesmist piduriklotsi h...
Elektromagnetism- käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon- nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu. Selline on induktsioonivool. Dünamo- koosneb pöörlevast osast- rootorist (kindlal viisil paigutatud püsimagnetid) ja paigalseisvast osast- staatorist (vasktraadist). Kui rootor hakkab pöörlema, siis magnetite asukohad juhtmelõikude suhtes muutuvad ja muutuv magnetväli. Tänu elektromagnetilisele nähtusele tekib mähises vool. Induktsiooni elektromotoorjõud- pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele kui juhtmes puudub vool. U=vlBsin. Pööriselektriväli- induktsioonivooluga kaasnev elektriväli, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised
ümberlüliti või pistikupesade kaudu. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine mõõtemehhanismi ei tohi läbida lubatust suurema tugevusega vool. Osa voolust tuleb mõõtemehhanismist mööda juhtida. Selleks ühendatakse rööbiti lisatakistus, mida nim suntiks. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine voltmeetri mõõtepiirkonna muutmiseks ühendatakse temaga jadamisi lisatakistus, mida nim eeltakistiks. Alalisvoolu mootor ehitus: koosneb paigalseisvast(staator) ja pöörlevast(prootor) osast. Liigid: peavoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega jadamisi. Arendab väikesel kiirusel suurt pöördemomenti(Tramm, troll); haruvoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega rööbiti. Kasutatakse, kus on muutumatu kiirus, kuid koormus on muutuv või kus on vaja kiirust suures ulatuses reguleerida(Ventilaator); kompundmootor: üks ergutusmähis on üh ankrumähisega rööbiti, teine jadamisi. Muutumatu kiirus ja samaaegselt suur
Rootorivoolumõjul tekib rootorijuhtmetel indutseeritud jõud ja jõumoment ning rootorimähise magnetväli. Indutseeritud jõu suund on selline, et tekkiv jõumoment mõjub staatorivälja pöörlemise suunas. See jõumoment panebki asünkroonmasina pöörlema. Seega pöörlev staatorimähise väli indutseerib asünkroonmootori rootorijuhtmetele nii elektromotoorjõu kui ka mehaanilise jõu. Mootor koosneb paigalseisvast osast staatorist ja pöörlevast osast rootorist. Staator koosneb staatorisüdamikust ja mähisest. Staatorisüdamik on silindrikujuline, seest tühi ja koosneb plekkidest. Mähis moodustub keerdudest, mis keritakse mähisetraadist. Staatori mähis ühendatakse toiteallikaga. Plekke kasutatakse selleks, et vähendada mootori kaovõimsust. Staatori mähis paikneb plekkidesse stantsitud uuretes. Rootor koosneb rootorisüdamikust ja mähisest.
Paksemate oksiidikihtide korral saab kõrgemal pingel töötava elektrolüütkondensaatori. b) Muutekondensaatorid: Häälestuskondensaatorid Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1...470 pF. Seadekondensaatorid Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast( staatorist ja rootorist). Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1...33 pF. 2.Kuidas kondensaator töötab? Kondensaatorid on seadmed, mida kasutatakse elektrilaengute kogumiseks ja säilitamiseks. Kondensaatori moodustavad kaks plaati, mis on teineteisest eraldatud dielektrikuga. Neid laetakse vooluallikast
väga õhuke, kõigest mõne molekuli paksune, seepärast on kondensaatori plaadid teineteisele väga lähedal ja tekkiv mahtuvus küllalt suur. Elektrolüütkondensaator on polaarne element, seepärast tuleb kasutamisel teada mõningaid tema omadusi. Muutkondensaatorid Muutkondensaatoritena on kasutusel seadekondensaatorid seadme esmareguleerimiseks ja häälestuskondensaatorid raadioseadmete võnkeringide ümberhäälestamiseks. Seadekondensaatorid Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast, s.t staatorist ja rootorist. Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1...33 pF. Häälestuskondensaatorid Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik.
Pooli energia on olemas, sest liikuvatele elektronidele mõjub pooli magnetväli. W=LI2/2 W-magnetvälja energia (J), L-induktiivsus (H), I-voolutugevus(A) 9. Selgita mõnda induktsiooni rakendust 1) Magnetkaart Magnetkaardil on magnetriba. Kui see möödub kaardilugeja poolist induktseeritakse poolis elektrivool. Selle tugevuse kontrollib üle seade, mis avab ukse või laseb ligi pangatoimingutele. 2) Jalgratta spidomeeter Sõitmise ajal möödub püsimagnet paigalseisvast poolist. Poolis tekib induktsiooni vool (korraks). Impulsid lähevad seadmesse, mis arvutab ratta ümbermõõdu järgi kiiruse, teepikkuse vms. 3) Mehaanilise ajamiga spidomeeter või pöörete lugeja Ratta käigukastivõlli või mootoriga ühendatud tross paneb püsimagneti pöörlema. Pöörlev püsimagnet tekib alumiinium kettas pöörisvoolu, mille magnetväli sunnib ketta kaasa pöörduma. Kettaga ühendatud osuti näitab kiirust või pöörete arvu. 4) Elektrikarjus
ja määravad niimoodi lõpliku otsuse. Otsus muutub, aga mõttemudel jääb samaks. See on valdav õppimise meetod, sest see on väga mugav. Kui üks sisse seatud mõttemudel on fikseeritud on järgmine otsus väga kiire. · Kahetsükliline õppimine Seda kasutatakse kui on vaja muuta mõttemudelit, mille põhjal otsus on tehtud. Erinevalt ühetsüklilisest õppimisest sisaldab see mudel ka muutust arusaamises, lihtsast ja paigalseisvast laialdasemaks ja dünaamilisemaks. Näiteks ümberolevate muutuste arvessevõtmist ja väljenduse muutmise vajalikkust mõttemudelites. Tagasiside protsess Ühetsükliline õppimine Kahetsükliline õppimine
Trahvo- energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust japinget voolusagedust muutmata. Põhilised osad: · südamik · mähised · jahutussüsteem Generaator- on seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. Mootor- on seade, mis muudab energiat mehaaniliseks tööks Kaod- soojuskadu Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Vahelduvvoolumasin- Kaitse elektrilöögi eest: · puutekaitset- kaitse otsepuute eest · puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest · ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: · Elektrivõrgude jagamine · Isolatsioon · Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine · Kaitsmine elektripuutumisest · Maandamine · Isikukaitsevahendeid
2 Elektimootor Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektri mehaaniliseks energiaks ehk tööks. Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid ta oli madala haridusega, mis puudutas matemaatilist osa. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajalik rootori pöörlema panemiseks. Rootor pöörleb laagritele toetuval võllil, mille külge on omakorda ühendatud mehhanism. Staatori ja rootori vahel eksisteerib õhupilu, mille kaudu toimub magnetvälja penetratsioon staatorist rootorisse. Kasutamine: elektriautod, tehastes, miksrite ja muude liigutamine, tehnika liigutamine linti mööda, kodu elektritarvetes ehk
tg 1,0...0,1 0,1...0,01 Dielektriline läbitavus 8...10 25 Muutkondensaatorid Muutkondensaatori mahtuvus on muudetav. Kasutuselt ja ehituselt on neid kahte liiki: seade- ehk trimmerkondensaatorid, mida kasutatakse mingi seadme või sõlme esmahäälestamisel ja häälestuskondensaatorid, mida kasutatakse võnkeringide häälestamiseks seadme kasutamisel. Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast ehk staatorist ja rootorist. Rootori pööramisel muutub osade omavaheline asend ja vastavalt ka mahtuvus. Enamasti kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on rootori ja staatori pinnale kantud hõbedakihid. On olemas ka Õhk- ja plastdielektrikuga seadekondensaatoreid.. Seadekondensaatorite mahtuvuse muutus on sõltuvalt tüübist 2...100 pF. Häälestus- ehk pöördkondensaatorid on seadekondensaatoritega mõneti sarnase
Bimorfelemendi moodustamiseks lõigatakse kaks erinevate diagonaalide peal asetsevat X- telje suunalist plaati ja kinnitatakse kokku. Sõltuvalt sellest, kuidas kristallid lõigati, võib bimorfelement tekitada plaatide vahele laengu siis, kui elementi väänatakse, või siis, kui elementi painutatakse. Elektrostaatiline ehk kondensaatormikrofon Muundab helirõhu muutuse elektrimahtuvuse muutuseks. Mikrofonis moodustab kondensaatori ühe plaadi metallitatud membraan, mis asub paigalseisvast plaadist paarikümne mikromeetri kaugusel. Mahtuvuse muutus teisendatakse elektripinge muutuseks madal- v. Kõrgsageduslikult. Levinuim on madalsageduslülitus, mispuhul mikrofon on ühendatud järjestikku elektrilaenguid polariseeriva alalispinge U allikaga ja takistiga. Selles lülituses muutub koos mahtuvusega C kondensaatori laeng Q (vastavalt tuntud seosele Q=CU). Laengu muutusest põhjustatud elektrivool tekitab takistil membraani võnkumist järgiva pingelaengu.
impulsstrafo eraldustrafo 15. Generaator- on seade või masin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Mootor- on seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks 16. Kaod Vaseskadu muundub soojuseks mähise traadis Rauaskadu magnetvälja tekitamiseks Ventilatsioonikadu jahutamiseks Hõõrdekadu tekib laagrites 17. Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Käivitamine: Pinge sujuv tõstmine, Käivitustakistid (vanemad masinad) Poolused: püsimagnet, ergutusmähis. Ergutusviisid (rööpergutus ergutusahelat ei tohi katkestada, sõltumatu ergutus). Jadaergutusega (peavoolumasin), liitergutusega (kompaundmasin) 18. Vahelduvvoolumasinad- staator, rootor
mahtuvus suur. Paksemate oksiidikihtide korral saab kõrgemal pingel töötava elektrolüütkondensaatori. Häälestuskondensaatorid - Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1...470 pF. Seadekondensaatorid - Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast (staatorist ja rootorist). Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1...33 pF. Superkondensaatorid - Superkondensaator ehk ülikondensaator (Supercapacitor) on elektrienergiasalvestamise seade, milles energia on salvestatud süsinikelektroodide pinnale.
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte
indutseeritud voolude vastastoime tulemusena. b)Mehaaniline tunnusjoon Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist:ω = f(M), n = f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Mõnikord esitatakse mootori mehaaniline tunnusjoon sõltuvusena M = f(ω) – moment on nurkkiiruse funktsioon. 22. Asünkroonmootorid, ehitus ja tööpõhimõte. a)Ehitus Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist. b)Tööpõhimõte Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus)
vasakukäe reeglit. Energia muundamine elektrimasinas toimub mistahes suunas e. elektrimasin võib töötada nii generaatorina kui ka mootorina. 2.alalisvoolugeneraatori töötamispõhimõte Generaatori töötamisel ankur pöörleb ja tema mähise juhtivad osad satuvad magnetväljas järgemööda erinevatesse voolutihedustesse ja seepärast indutseeritakse ankrumähises vahelduv elektromotoorjõud. 3.Alalisvoolumasinate ehitus ja konstruktsioon Alalisvoolu masin koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast ankrust, mis on lahutatud teineteisest õhupiluga.Staator koosneb kerest, mille sisepinna külge on kinnitatud mähistega pea ja abipoolused. Peapooluste ülesanne on põhimagnetvoo tekitamine, abipooluste oma aga kommutatsiooni parandamine. Alalisvoolu masina ankur koosneb võllist, südamikust, mähistest ja kommutaatorist. Võlli otsad asetsevad laagrites, mis on paigutatud laagrikilpidesse. Parema jahutuse otstarbeks on enamikul masinaist ventilaatoriketas
Elektrolüüt paikneb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on kondensaatori korpus. Elektrolüütkondensaatoreid kasutatakse peamiselt pulseerivate voolude silumiseks toiteaparatuurides. Tingmärk 26. Muudetava mahtuvusega kondensaatorid, nende kasutamine, tingmärk. Muudetava mahtuvusega kondensaatorid jagunevad seadekondensaatoriteks ja häälestuskondensaatoriteks. Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast, s.t staatorist ja rootorist. Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1…33 pF. Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik
A G C Joonis 3.13. Türistori tähistus skeemil ja tema tunnusjoon [8] 24 4. ELEKTRIMOOTORID 4.1. Elektrimootorite ehitus Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaanilisekd energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. Elektrimootorid on tänapäeval kõige levinumad elektromehaanilised täiturmehhanismid. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajalik rootori pöörlema panemiseks. Rootor pöörleb laagritele toetuval võllil, mille külge on omakorda ühendatud mehhanism. Staatori ja rootori vahel eksisteerib õhupilu, mille kaudu toimub magnetvälja penetratsioon staatorist rootorisse. Elektrimootori ehitust iseloomustab Joonis 4.1 Mootori pöörlemiseks on vajalik tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on
prootonigradiendi. Nad liiguvad mitokondri sisemembraanis edasi-tagasi, kandes prootoneid tagasi maatriksisse ning rikkudes sellega gradiendi. Selle tulemusel jääb ATP sünteesimata, sest lahutaja nullib ära prootonite pumpamise, viies prootonid tagasi nende algpunkti, 2. Kirjeldage ATP süntaasi ehitust ja toimet. Kuidas / mille abil tagatakse mitokondri maatriksis ATP sünteesiks vajalik ADP ja Pi kontsentratsioon ja sünteesitud ATP väljutamine maatriksist? ATP süntaas koosneb paigalseisvast osast ehk staatorist ja keerlevast osast, rootorist. Tema ehitusse kuuluvad ka prootonikanalid, mida mööda prootonid liiguvad membraanidevahelisest ruumist maatriksisse ja vastupidi. Tema ülesandeks on prootonite transport mitokondri maatriksi ja membraanidevahelise ruumi vahel. Ühe ATP molekuli sünteesimiseks on vaja kokku 4 H+ liikumist maatriksisse tagasi. ATP molekuli transport maatriksist välja ja ADP sisse transport toimu ensüüm transkolaasi abil
..0,01 Dielektriline läbitavus 8...10 25 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 16 2.4. Muutkondensaatorid Muutkondensaatori mahtuvus on muudetav. Kasutuselt ja ehituselt on neid kahte liiki: seade- ehk trimmerkondensaatorid, mida kasutatakse mingi seadme või sõlme esmahäälestamisel ja häälestuskondensaatorid, mida kasutatakse võnkeringide häälestamiseks seadme kasutamisel. Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast ehk staatorist ja rootorist. Rootori pööramisel muutub osade omavaheline asend ja vastavalt ka mahtuvus. Enamasti kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on rootori ja staatori pinnale kantud hõbedakihid. On olemas ka Õhk- ja plastdielektrikuga seadekondensaatoreid.. Seadekondensaatorite mahtuvuse muutus on sõltuvalt tüübist 2...100 pF. Häälestus- ehk pöördkondensaatorid on seadekondensaatoritega mõneti sarnase
ja klemmid C3 ja C4, mis on teineteisest nihutatud 120º võrra ja nendelt võetakse väljundpinge. Magnesüüni rootoriks on silindriline püsimagnet 1, mis ühendatakse mootori või töömasina võlliga. Andes klemmidele C1 ja C2 toitepinge U1, tekib klemmidel C3 ja C4 väljundpinge Uvälj, mis sõltub magnesüüni rootori pöördenurgast. Induktosüün kujutab endast trükkmähistega elektrimasinat. Pöördliikumisega induktosüün (joonis 3.24) koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Joonis 3.24 Masina mähised on valmistatud trükimeetodil ja kujutavad endast siksakilist vaskriba. Staatoril paikneb tavaliselt ergutusmähis, rootoril kaks mitmesse sektsiooni jaotatud mõõtemähist, aga võib olla ka vastupidine mähiste paigutus. Kaks mõõtemähist on vajalikud liikumissuuna määramiseks ning need on teineteise suhtes ¼ perioodi võrra nihutatud
annaabi.ee 
