v ' 01 +v '1 = v ' 2 , mille korrutame massiga m1 ja liidame tulemuse eelmise süsteemi esimesele võrrandile. Sarnaste liidetavate koondumise järel jõuame tulemuseni 2m1v ' 01 v' 2 = , m1 + m 2 mille võime viia vektorkujule 2m1v ' 01 v '2 = . m1 + m2 Nagu öeldud, see valem kehtib niisuguses taustsüsteemis, mis alguses liikus koos teise kehaga. Nüüd läheme taas üle paigalseisvasse süsteemi ja paneme saadud valemi kirja priimideta kiiruste jaoks. Et meil oli v 01 ' = v 01 -v 02 v 01 = v 01 '+v 02 , samuti on teise keha lõppkiirus paigalolevas süsteemis v 2 = v ' 2 +v 02 , sest liikuv süsteem jätkab paigaloleva suhtes liikumist kiirusega v 02 . Sellisel juhul saame eelmisse valemisse asendades
100 Kui lugeda esimese faasimähise elektromotoorjõu e1 perioodi alghetkel t = 0 nulliks, siis e1 = E1 sin t. Teise faasimähise elektromotoorjõud e2 jääb e1-st 120° võrra maha, seega e2 = E 2 sin (t 120°). Kolmanda faasimähise elektromotoorjõud e3 jääb e2- st 120° võrra maha, see tähendab, et ta on e1-st 120° võrra ees: e3 = E3 sin (t + 120°). Nüüdisaegses elektrigeneraatoris on tavaliselt vastupidi: faasimähised on paigaldatud generaatori paigalseisvasse ossa staatorisse, magnetväli tekitatakse aga ühtlase kiirusega pöörlevas rootoris. Kolmefaasilise pinge vektordiagramm ja siinuskõverad. 7.1 Generaatorimähiste ühendusviisid Generaatori ja tarviti vaheliste ühendusjuhtmete arvu vähendamiseks võib nii generaatori kui tarviti mähised omavahel ühendada. Oluline on, kuidas seda teha. Igal mähisel on oma algus ja oma lõpp. 101
annaabi.ee 
