``KOLM SAMMU PAREMALE (VASEMALE, EDASI, TAGASI) - MARSS!'' · Pöörded: ``PAREM (VASAK) - POOL!''; pöörded tehakse nii paigal kui ka liikudes. · ``ÜMBER-PÖÖRD!'' - pööratakse paigal olles vasaku jala kannal ja parema jala päkal 180 kraadi võrra ümber vasaku õla, pärast pööret tuuakse parem jalg järsult vasaku jala kõrvale ja äädakse valvelseisangusse. · Vabasammuga liikumise ja jooksu ajal tehakse pöördeid vabalt. Valvel- ja paigalsammuga liikudes pöördeid ei tehta. Jagu on rühma koosseisu kuuluv allüksus, mis koosneb jaoülemast, jaoülema abist ja reeglina seitsmest sõdurist. Koondrivis rivistatakse jagu: 1)ühte viirgu 2)ühekaupa kolonni 3)kaheviirulisele joonele 4)kahekaupa kolonni Jagu koondrivis: *Jao üheviirulises rivis on sõdurid üksteise kõrval, moodustades ühe sirgjoone. Sõdurite vahekaugus on 110 cm. *Jao ühekaupa kolonn on paremale pööratud jao üheviirusline joon
jäädakse valvelseisangusse. Taktsammuga liikumise korral antakse täitekäsklus parema raskus paremale jala mahapaneku ajal. Seejärel tehak- jalale ja jätkatakse vasaku jalaga liiku- se vasaku jalaga veel täissamm edasi, mist uues suunas. parem jalg pannakse poole sammu Vabasammuga liikumise ja jooksu kaugusele vasaku jala ette maha, pöö- ajal tehakse pöörded vabalt. Valvel- ja ratakse mõlema jala päkkadel 180° paigalsammuga liikudes pöördeid ei võrra ümber vasaku õla, viiakse keha tehta. Jagu Jagu on rühma koosseisu kuuluv all- Koondrivis rivistatakse jagu: üksus, mis koosneb jaoülemast, jao- ülema abist ja reeglina seitsmest sõdu- 1) ühte viirgu, rist. Jao alussõdur on tavaliselt rivis jaoülemast järgmine kaitseväelane, 2) ühekaupa kolonni, kelle järgi kogu jagu joondub, liigub ja 3) kaheviirulisele joonele, tegutseb. Vajaduse korral määrab jao-