ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koostatud kolvi-kepsugrupp. Ja jälgitakse numeratsiooni ja suunda. Paigaldakse 2 kolbi üheaegselt ja need mille väntvõlli vändakaelad on üles keeratud. Laagrisaaled määritakse õliga kokku. Rõngaste kokkusurumisel kasutatakse rakist (abinõud). Kepsu laager pingutakse jälle mitme läbimiga ja kasutakse dünomomeetrilist võtit. Keerates väntvõlli pool pööret siis paigaldatakse ülejäänud 2. Paigaldakse õlipump ja selle ajam. Karteri põhja paigaldamisel jälgitakse pingutus
Lukupilu kontrollimiseks lükatakse kolviga rõngas alumisse asendisse ja mõõdetakse lukupilu (u. Alla 1 mm). Rõngaid turustatakse tagavaraosadena samuti remontmõõtmetes. Rõnga õigeks pingutamiseks on tavaliselt ülespoole kirjutatud TOP. Et teada täpset rõngaste õiget asendit tuleb jälgida vanasid rõngaid. Kui paigaldatakse vanale kolvile uus rõngas siis puhastatakse eelnevalt vana rõnga soon ja kontrollitakse külglõtku. Enne kolvi tagasi asetamist silindrisse paigaldakse pealtvaates lukupilud erikohtadesse. Rõngaste paigaldamisel kasutatakse abinõud. Kolvi tagasi panekul peab näitama nool mootori ettepoole. Rõngaste kokku surumiseks kasutatakse abinõud (vitsa) ja lüüakse sisse haamri varrega. Ühe mootori kolvid peavad olema ühes kaalus, selleks on kolvi all äär kust saab võtta metalli vähemaks, et vältida mootori vibratsiooni. Mootoriplokis esinevad praod keevitakse täis, murdunud poldid keeratakse välja, kulunud keermed keeratakse üle
püügiviis. Sellest lähtudes on püünised jaotatud kuude põhigruppi: 1. nakkepüünised ehk võrgud 2. kurnpüünised 3. traalpüünised 4. lõkspüünised 5. õngepüünised 6. valguse, elektrivoolu või teiste bioloogilise toimega ärrituste kasutamisel põhinevad kalapüügivahendid. Kõige arvukam ja mitmekesisem kaldalähedaste püüniste rühm on lõkspüünised (ka tõkkepüünised), mis paigaldakse liikumatult ühele kohale ning mis püüavad ainult juurdeujuvat kala. Põhiline on nendes kala likumisteele paigutatud kiviest, puuvarbadest, võrgust või mõnst muust materjalist takistus. Ujudes piki takistust ning otsides edasipääsu, satub kala takistusse jäetud avause kaudu püünisesse. Sellesse püünisterühma kuuluvad: 1. mõrrad 2. rüsad 3. vetrid 4. kakuamid 5. bottengarnid 6. silmutorbikud Lõkspüüniste hulka kuulusid ka: 1. kaints 2. sääs 3
ringkäimine viib elektrigeneraatorisse ja tekkibki energia. Selle kaigus tekkivad energia kaod. See tekkib jaaksoojus, ilma selleta ei saa. Kõik sõltub sellest kui efektiivselt me saame seda energia ära kasutada. Tuul või vesi mis ajavad kohe turbini või propelleri ajavad ringi. Sellisel juhul kadusid ei tekkis, kui meil on vaja vee üleskütta või maha jahutada. Kuskil me peame saada jahutamis vesi, selleks näiteks elektirijaama paigaldakse veekogude juures. Sütt kasutav elektrijaam on umbes sama, sisaldab: boilerit, turbiin, generaator. Vajab jahutussüsteem. Aga vaja organeseerida süsteem kuidas sütt juurde anda ja kuhu jäätmed paigaldada. 32. Fossiilsete ja biokütuste kütteväärtused Fossiilsete kütteväärtused on suuremad kui biokütuste. Näiteks maagaasi kütteväärtus on rohkem kui 40 MJ/kg, Biokütuse (puud) kütteväärtus on väiksem kui 20 MJ/kg. 33. Eesti põlevkivitööstuse ökoloogiline jalajälg