Vastseliinat vanemast Kirumpää piiskopilinnusest. Siit ka maakeelne Vastseliina ('uus linnus') ja venelaste Novõi gorodok ('uus linnus').Kuigi Vastseliina linnus asus Tartu piiskopkonna maadel ja linnuse praeguses nimetuses on viide piiskopile, oli selle ehitamise korraldajaks ja arvatavasti ka algatajaks hoopis 1237 Mõõgavendade ordu järeltulijana loodud Liivi ordu oma 24. ordumeistri Burchard von Dreilebeni isiklikul juhtimisel.Sellel ajal püstitati nelinurkse põhiplaaniga peatorn (tornlinnus). Selle mõõdud olid jalamilt 14,5 ja 19 meetrit, müüride paksus ulatus 3–4,5 meetrini. Kolmel võlvitud lagedega korrusel asusid kelder, kabel ja relvaruum, nende peal veel kolm kaitsekorrust.Hiljem kandis linnus Neuhauseni ja Schloß Neuhauseni nime. 1379. aastal rajati endise tornlinnuse ümber ristkülikukujuline laagerkastell ja linnus ümbritseti kaitseõuega. 15. sajandi lõpul ehitati kirdetorn. 16. sajandi alguses ehitati danskrilaadne põhjatorn.
saadetud/ suunatud, kuid ka neid, kes siia ise tulid. Oli ka neid soomlasi, kes põgenesid millegi eest, nt maj raskuste või sõjateenistuse eest. Soomlased, kes siia tulid lihtsalt assimileerusid ning muutusid pärisorjadeks. Ei juhtunud aga kõigiga kohe vaid oli kohti, kus isiklik vabadus säilis kauem. Või võeti laenu ning jäeti isiklikult sõltuvaks. 16 saj on teada, et Saaremaalt lahkuti, et mandrile elama minna. Seda soodustati. 1600a sõda uuesti aga käivitub 24a paiku leiti, et endistest talumaadest oli kasutuses vaid 1/4. Tuli uusi elanikke sisse tuua( Lätist, venemaal, Soomest, Rootsist). Uued rahvad assimileerusid. 1629. Altmargi rahuga on hästi kõrge loomulik iive. 17. saj lõpul jõutakse olukorda, kus on rahvastiku ülejääk. 1747 Rootsi hakkas I täpseid rahvaloendusi tegema. Lätis nt 1200 paiku 200 tuh elanikku, 1500 u 400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli
a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust. Peale esialgsete müüride valmimist lahkus suurem osa taanlastest ning saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Enne veel käisid saarlaste esindajad Varbola linnuses, kus asus üks taanlaste kingitud kiviheitemasin. Tutvunud selle konstruktsiooniga, ehitasid saarlased endile 17 samasugust ning nende abil taanlaste linnus ka vallutati. Seejärel saatsid saarlased teate oma võidust üle kogu maa ja saatsid mitmele poole saadikuid, kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama.
ja lubab selles osalejatele üheaastase, langenutele aga täieliku indulgentsi. Üleskutses kirjeldatakse "neid metsikuid eestlasi ja teisi nende alade paganaid, kes tõusevad üles ning võitlevad nende vastu, kes usuvad Jumalat ja näevad vaeva Kristuse usu nimel ja võitlevad kristlase nime eest." Kuid sõjakäikudest pole midagi säilinud allikates. Vastastikud rüüsteretked toimusid. Mprra üromts Eorolr tego 1185.-1188. aasta paiku viiel laeval sõjakäigu Eestisse. Samuti Taani kuningas Knud VI plaanis 1184. aastal sõjaretke Eestisse. Meinhardi, Theoderichi ja Bertholdi tegevus XII saj lõpul- 12. saj viimasel veerandil kohtusid Väina jõe ülemjooksul (Daugava jõgi, kulgeb mööda Lätit ja Valgevene) rida erinevaid huvisid. Väina ääres elasid liivlased ja zemgalid. Siinsed liivlased olid Polotski vürstide (Kulges mööda Daugava jõge, Valgevene) maksualused. Leedulaste rüüsteretked naaberaladele sagenesid
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Koostanud: 12Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a BABÜLOONIA Sumerite elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja reguleerida alati muutuvat jõevoolu sellel tasasel ja soisel deltaalal. Massiivne niisutus ja farmiprojektid nõudsid organiseeritud tööjõudu ning linna rahvastik kasvas proportsionaalselt põllumajanduskatsete eduga. 2250. a paiku e.Kr sai Babüloonia linnriigi impeeriumi pealinnaks. Linnad olid esialgu ümmarguse põhiplaaniga, hiljem ristkülikukujulised. Linna ümbritses rõngana kindlusemüür. Hoonestus oli tihe. Sumeri linna käsitletaksegi tavaliselt kui vaid linnamüüriga ümbritsetud ala. Tegelikult oli see vaid üheks astmeks linnade sisemise ülesehituse hierarhilises struktuuris. (loe: HÄRMSON, lk 10...15) Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
