See tähendab hilisemat lisakulu autoomanikule, ning ka kurba saatust. Meetodid ja vajalikud seadmed selle teostamiseks. Esiteks, et riske vähendada, on loodud värvi- ja lakikihi paksuse mõõtja. Nimelt on see seade, mis võimaldab tuvastada järeltöödeldud pinda ning ka pinna kvaliteeti. Aparaat loeb sõiduki kere ja mõõteriista kontaktpinna vahelist ala. Piirväärtuste põhjal on võimalik tuvastada, kas auto on tehasekonditsioonis või hoopiski tugeva pahtlikihi all. ●Auto värvikihi paksuse määramise mõõtja teeb väga täpselt kindlaks autokerel oleva värvikihi paksuse ja katvuse. Kasutades saadud informatsiooni, võib kohe kindlaks teha, kas auto on üle värvitud või ei. ●Mitte ükski autohooldus ei suuda autokere osi üle värvida 100% täpsusega. ●Värvikihi paksuse määramise mõõtja mõõdab kihi paksust nii raud-, teras- kui ka alumiiniumpinnal.
Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspinnaga naket nõrgendavad ained nagu lahtine värv, rasv, tolm jne. tuleb eemaldada. Käsitsi pahteldamisel lisada vett 30% segu kaalust. Pritspahtlina kasutades lisada vett 35% segu kaalust. Valmissegu on toatemperatuuril kasutatav 6 tundi. Väga kuivi ja poorseid aluspindu on soovitav eelnevalt niisutada. Väga kiirelt kuivavaid pahteldatud pindu on soovitav hiljem niisutada. Osalisel pahteldamisel seinale määritud pahtlikihi paksus kuni 5 mm. Lauspahteldamisel ühe pahtlikihi paksus normaalselt 1- 3 mm. Ühe pahtlikihi keskmine kivinemise aeg kuni töödeldavuseni liivapaberiga on 2- 6 tundi. Pahteldamisel peab aluspinna, pahtli ja ruumi temperatuur olema üle +5°C. Kivistunud pahtel on külma- 11 ja kuumakindel. Pahtel on värvitav kõigi mineraalsetele pindadele sobivate värvidega.
PAHTELDAMINE · Siler 4 on sobib vuukide täitmiseks ilma vuugilindita. · Vuukide-aukude täitmisel suruda pahtlisegu pahtlilabidaga põhjani vuukidesse-aukudesse. · Üleliigne segu eemaldada. · Valmistada pahtlimassi ette kogus, mille jõuab ära tarvitada 30 minuti jooksul. · Puhastada pahtlilabidad ja segamisnõud alati koheselt peale pahteldamist. KIVINEMINE · Seinale määritud pahtel taheneb 20- 60 minuti jooksul. · Tahenemise kiirus sõltub pahtlikihi paksusest seinal ja ruumi temperatuurist. · Pärast tahenemist on pahtel kergelt töödeldav. · Kivinenud segu omab aluspinnaga head naket. · Mahukahanemine on kipspahtlil väga väike. · Kivinenud segu on liivapaberiga kergelt lihvitav. PIIRANGUD · Pahtli kasutamistemperatuur peab olema üle + 5° C. · Pahtel ei ole kasutatav niisketes ruumides ja seda ei saa kanda märgadele seintele. · Tardumist alustanud pahtlit mitte kasutada.
survepesur jne. Saed: nurk-, ots-, tiigersaed ning käsiketassaed ja järkamissaed. Vasarad: puur-, kombi-, multifunktsionaalsed- ja piikvasarad. Lihvimisseadmed: delta-, nurk-, lint-, multi-, ekstsentrik- ja pöördlihvija ning varslihvmasin ja taldlihvimisseade. Freesid: saneerimis-, kandi-, laki- ja seinasoonefreesid. Ehitusviimislteja töös läheb tarvis näiteks ,,fööni" , sellega saab kiirelt paranused kuivatada. Veel on kasutuses segu või värvi segamiseks mikser, lihvimistald pahtlikihi lihvimiseks, tolmuimejat näiteks pahtlitolmu eemaldamiseks. 8 Kokkuvõte Ehitustegevus on suur ja massiivne töö, milleks kasutatakse palju erinevaid masinad. Paljusid ehitusmasinaid ei teadnudki ise. Vanaaegseid masinad enam väga ei kasutata, pigem mõeldakse välja üha uusi uuendusi töö kiiremaks ja hästi tegemiseks. Ei saa mainimatta jätta,
lihvida. Kasuta lihvimisel lihvimistalda ja kõrgemal asuvate pindade puhul ka pikendusvart. Remontimisel eemalda vana lahtine, kooruv või pehme viimistluskiht. Kui nurkades on praod, siis tuleb need enne värvimist täita ülevärvitava akrüüliga. Selleks vajad akrüüli ja akrüülipüstolit. Pahtelda väiksemad praod. Ebatasaste pindade puhul tuleb teha lauspahteldus. Ühtlase tulemuse saamiseks lihvi pinda peale iga pahtlikihi kuivamist. Alati peale lihvimist eemalda lihvimistolm. Peale aukude ja pragude parandamist krundi pind. Kruntvärv nakkub hästi aluspinnaga ja krundi külge nakkub omakorda väga hästi viimistlusvärv. Kuivõrd krunt muudab pinna mitte imavaks, siis vähendab see ka pinnavärvi kulu ning pinnavärv jääb ühtlane ilma triipudeta. Kui värvitav pind on väga sile, tugev, läikiv – näiteks klaas, kahhelplaadid jmt – siis tuleb valida spetsiaalne kruntvärv, mis nakkub nimetatud pindadega
Võrk ei tohi kuskilt lokkida, katki , voltis või kortsus olla. Ei ole soovitav tekitada neljakordset võrgukihti. Armeerimise all mõeldakse pinna pahteldamist ning alles värskesse pahtlikihisse klaaskiudvõrgu paigaldamist. Pahtli nakketugevus soojustusplaadiga peab peale kuivamist olema märgmenetlusega kontrollides min 0,03 N/mm2. Pahtel võib olla nii mineraalne kui polümeerne. Polümeerne pahtel on elastsem, kuid ka kallim. Klaaskiudvõrgu paigaldamisel surutakse see pahtlikihi sisse nii, et läbi võrgusilmade tungib pahtel läbi. See omakorda silutakse laiali. Nii tekib ühtne pahtlikiht, mille keskel (soovitav on kihi ülemises kolmandikus) on tugevduseks leeliskindel klaaskiudvõrk. Lubamatu on võrgu pinnale riputamine ning üritada pahtlit pealtpoolt läbi võrgusilmade suruda. Pahtliks võib kasutada mineraalset kui ka polümeerset pahtlit. Viimast on soovitav kasutada just puitmajade soojustuse armeerimisel.
Pahtlid. Koosnevad sidepigmendist ja täidisest, mida on 2-4 korda rohkem kilettekitavast komponendist. Kuivatamise aeg, tugevus, temperatuurikindlus, dielektrilised ja teised omadused määratakse kindlaks kiletekitaja materjaliga ja pigmendi täidise omadustega. Pahtlid kantakse eelnevalt krunditud pindadele ja pärast töötlust kaetakse vastava emaili või lakiga. Epoksü- ja polüuretaanpahtlid. Võib kohe kanda kruntimata pindadele. Pahtlikihi paksus määrab ära ekspluatatsioonikindluse kogu kattesüsteemile. Ühekordne kattekiht ei tohi ületada 0,1-0,2 mm. Paksud pahtli kihid ei ole töökindlad. Peale kuivamist pahtli kihid lihvitakse. Emailid. kasutatakse krundi ja pahtlikihi kattekihina. Annavad kattele vastava värvi ja ekspluatsioonitugevuse. Lakid. Kiletekitajate lahused orgaanilistes lahustites ja on ette nähtud läbipaistva kile tekitamiseks või pinnasele läikekihi tekitamiseks. 74
sad, kui ta pind katta aeg-ajalt läikevedelikuga. Sünteeti- värv on täielikult kuivanud, tasandatakse vigastuskoht liste kattevärvide korral tuleb hoiduda harilike läikeva- pahtliga. Viimane kantakse peale pahtellabidaga mitme hade käsutamisest, millede koostises on tärpentini: see õhukese kihina, kusjuures eelmine kiht peab enne järgmist lahustab värvkatet. Läikevedelikest tuntuim on poleervesi täielikult kuivama. Paksu pahtlikihi pealekandmisel kõvas- nr. 1. See kõrvaldab värvitud pindadelt ka mustuse, mida tub ainult pinnakiht, selle alla jääb rabe, pudrutaoline vesi maha ei võta. Poleervesi nr. l koosneb pehme abra- mass. Peale selle tekib paksu pahtlikihi kuivamisel tunduv suvi, kastoor- ja vaselimõli, lakibensiini ning vee segust. pinna vajumine, mida ei saa lihvimisega kõrvaldada, :
annaabi.ee 
