Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pahtlid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pahtelahtli, gyproc, kipsplaat, laus, kipsplaadi, krohv, betoon, kott, super, vario, täiteragu, tasandus, töödeldav, vetonit, kuivades, seinal, silerahteldamine, tasaneraoduhastadauhastamiseks, katta, aluspind, segamisel, kuivsegu, seguga, cove, kipspahtelahtliseguahtlite, reklaamlehed, kasutamisel, värvida, oodatust, mistõttuSISSEJUHATUS Selliseid asju nagu pahtleid, plaatimissegusid ja põrandavalamissegusid on palju erinevaid sorte. Töö eesmärk on: tutvustada mõnda toodet, milleks seda kasutatakse ja kuidas. Järgnevaga annangi väikese ülevaate erinevatest ehitusmaterjalidest. 3 PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim. Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv
Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L · Valget värvi polümeersideainel baseeruv · Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides · Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks · Kasutustemperatuur min +10o C · Veekulu 8L/25 kg kott · Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt · Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja
värvidega. Sobib kasutamiseks betoon-, kergbetoon-, kivi- ja eelnevalt krohvitud pindadel. Aluspinnaga naket nõrgendavad ained tuleb eemaldada. Krohvipulbrile lisada vett 17-22%. Väga kuivi ja poorseid aluspindu on soovitav eelnevalt niisutada. Lauskrohvimisel normaalne segukihi paksus seinal 4- 8 mm, osakisel krohvimisel kuni 1 cm. Käsitsi krohvimisel soovitav 9 kanda krohv seinale 60- 80 cm pikkuste terassiluritega. Enne järgmise krohvikihi seinale kandmist peab eelnev kiht olema kuivanud vähemalt 6- 8 tundi. Krohvimisel peab aluspinna, krohvi ja ruumi temperatuur olema üle +5°C. Kuivas keskkonnas krohvimisel on soovitav krohvitud pinda niisutada. Segu on kivinenult kuuma- ja külmakindel. Kulu: 1 m2 krohvimiseks käsitsi 5 mm paksuse krohvikihiga kulub 6- 7 kg segupulbrit. Pritskrohvi korral 3-5 kg. Krohvisegu koostis: paekivijahu ca 30%, kvartsliiv ca 50%,
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau KERGVAHESEINAD KIPSPLAADIST Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD LK 3 2. KARKASSI TÜÜBID LK 3 3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSIOON LK 4 4. LADUSTAMINE LK 4 5. NÄIDE KARKASSISÜSTEEMI PAIGALDAMISEST LK 5 6. KOKKUVÕTE LK 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS LK 9 1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD Kipsplaadi tooraineks on looduslikku päritolu või tööstusliku kõrvalproduktina tekkinud kips,
Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L · Valget värvi polümeersideainel baseeruv · Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides · Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks · Kasutustemperatuur min +10o C · Veekulu 8L/25 kg kott · Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt · Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja
Täite- ehk aluspahtel on jämedateralisem, pinna esmaseks täitmiseks, katab suuremad pinnavead ja tagab vajaliku sileduse peenpahtli või viimisluspahtli peale kandmiseks. Liimpahtel: eripahtel kipsplaatide vuukimiseks ja pahteldamiseks kuivades ruumides. Pahtlit kasutatakse pindade ettevalmistamiseks, tasandamiseks. Kuivsegusid on lihtne ladustada. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva, tolmuvaba. Kasutatakse tellis-, betoon-, kergbetoonpindade, tsementkrohvist pinna ja kipsplaadi tasandamisel. Nõuded kasutamisel: Alati puhast vett kasutada! Liiga palju vett- pehme pahtel Töö temp. +10 kraadi vähemalt. Külmunud segu ja külm vesi= valmissegu alla 0 kraadi, jäätub! Niiskuskindlat pahtlit võib plaatida, kuivade ruumide pahtleid mitte! Soojas ja kuivas ruumis on soovitav enne tööde algust aluspinda niisutada või kruntida, see tagab parema nakkuvuse. Kulunormid olenevalt pahtli sordist erinevad, varieeruvad 1-2 kg/m2 kuni 1,4 kg/m2. Kipskrohvil
jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L Valget värvi polümeersideainel baseeruv Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks Kasutustemperatuur min +10o C Veekulu 8L/25 kg kott Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides
Erikaal 2,3; klaasiläige. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massiivsena, kristallidena (monokliinne süngoonia) või kiudja agregaadina. Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Gyproctehnoloogia esindab uusimat ehitusmeetodit, kus eesmärgiks on heli ja tuld isoleerivad ning kaalult kerged konstruktsioonid. Gyproc-kipsplaat on sobiv kasutamiseks kõigis siseruumides,
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate
Tänapäeval on loodud palju erinevaid kõrge kvaliteediga tooteid põrandate ehitamiseks ja renoveerimiseks. Segud võib jagada nelja gruppi: · Käsitasandussegud · Isevalguvad segud · Remontsegud · Erisegud Käsitasandussegud Käsitasandussegud erinevad teistest segudest selle poolest, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid. Valida on alates peeneteralisest põrandapahtlist kuni jämedateralise põrandaseguni. Lubatud kasutada järgmistel aluspindadel: betoon, kergbetoon. Toode Lubatud kihi Lubatud Veekulu Kuivamisaeg Kulu Kasutuse eesmärk paksus aluspind 1mm /kiht Vetonit3000 0-5 mm Betoon, 6,5 - 7,0 Käimiskuiv 4-6tundi; 1,5 kg/m2 Sobib nõudliku põranda katte alla
Säilivusaeg: suletud tehasetaaras 3 aastat. Toote säilitamine suletud taaras, temp.+1...30°C. Hoida külma eest. Kulu 7-10 m²/l. 6. Lubivärv: Hea katvusega matt valge värv seintele ja lagedele, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui välitingimustes. Annab ühtlase matti pinna, mida on võimalik mitu korda üle värvida. Sobivateks aluspindadeks siseruumides on mineraalsed töötlemata aluspinnad (krohv, kips, tapeet jne.) Välitingimustes on sobivateks aluspindadeks betoon, silikaattellis. Hea veeaurujuhtivus. Kõrge pH tõttu võime vältida enamiku hallitusseente teket (korraliku õhutuse korral) ja absorbeerida lõhnu. Odav, lihtne üle värvida, kauni säraga. Söövitab klaasi, pind kriidistub. Minimaalne värvimise temperatuur: +8 °C. Värv korralikult läbi segada ja ühtlase õhukese kihina rulliga/pintsliga pinnale kanda. Vastavalt vajadusele võib värvi veega lahjendada. Pinnale kanda väga õhukeste kihtidena kuni 6-7 korda
Materjalid: liivapaber, värv, krunt, roostesurm Tööohutus: respiraator Kvaliteet: visuaalne 12. Rullmaterjalid ja nende omadused Tapeedid, seemeksid, klaaskiudtapeet, PVC Omadused: kulumiskindlad, pesemiskindlad, UV kindlad Kasutus: kasutatakse seinte või põranda katmiseks säilitus: kuivas, jahedas, aluse peal nõuded: vastavalt otstarbe järgi 7 pilet 13. Mineraalpindade värvimine välistingimustes.- krohv, Tehnoloogiline järjekord: Kontrollida värvitavate aluspindade seisukorda Tee vajalikud parandused Lahtine krohv, betoon tuleb taastada Puhastada harjaga Soolad eraldada terasharjaga Eemalda õliplekid Kruntida Värvida 2 korda Töökoha põhimõtted: Töövahendid: terasharjad, harjad, kaabitsad, pintslid, rullid, Materjalid: liiv, krundid, värvid, segud, Kaitsevahendid: 8 pilet 14. Pahtlite liigid ja omadused
jahvatatud merekarbid, booraks, metüültselluloos. · SOBIVAD TÖÖRIISTAD Värvirull või head seina- laeharjad. Sobiv ka Airless-värvipritsiga töötamiseks. Sobivad harjad on nt: -Fassaadihari (art nr P 6080) -Laehari, väike (art nr P 6054.1) -Laehari, suur (art nr P 6054.2) · EELTÖÖD Aluspind peab olema tolmuvaba, kuiv, rasvast puhas ja stabiilne. Aluskihis ei tohi olla äbitungivaid või -värvuvaid aineid. - Kipsplaadi puhul tuleb vuugid täita vuugipahtliga ja armeerida armeerlindiga ning seejärel teha kipsplaadile lauspahteldus peenpahtliga. - Vanad liimvärvikihid või muud kriitivad kihid hoolikalt maha pesta. Lahtised kihid eemaldada. Tapeediliimi jäägid samuti hoolikalt maha pesta. - Pudiseva liivaga pinnad korralikult puhtaks harjata. - Vanadel krohvidel läikivad või tugevasti liimainega immutatud pinnad mehaaniliselt eemaldada. - Võimalikud õlijäägid betoonipinnalt eemaldada.
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju
· Mira 4180 primer - Aluspinna krunt 10. Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad töövahendid ja liimid. Kulunorm Rullmaterjalid elustavad ja ilustavad pindu, heliisolatsioonimaterjal, varjab pinnavigu, kergendab ruumide remontimist. Tapeedi kulunorm tuleb arvutada Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 11. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Puhastage seinad tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela- ja kruvipead alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud vuugilindid, lihvige pahteldatud kohad ja eemaldage lihvimistolm. Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lubikrohv Referaat Vana-Võidu 2009 SISSEJUHATUS Lubikrohvi võib kasutada nii sise- kui välistingimustes. Enamus vanu paekivi- ja tellisseinu on krohvitud lubikrohviga. Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ). Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3. Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib kõige paremini nn lubikrohv restaureerimistöödele. Lubjamört ja lubjavärv kivistuvad õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud
Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas
tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Ettevalmistused tööks Eemaldada naket takistavad ained mustus, tolm, rasv jms. Segu valmistamine ja kasutamine M20 25 kg kott segada 2,5-3 liitri puhta veega. (1000 kg kuivsegule lisada 95 - 115 l vett.) Segu segamisaeg 3...4 minutit. Lisatava vee kogust ei tohi ületada, sest see vähendab segu tugevust ja suurendab mahukahanemist. Valmis
· suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Kipsplaadi tootmisprotsess. · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist. · Tooraine segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele. · Kips kivistub rihmal niivõrd, et see võidakse lõigata plaatideks. Kipsplaadi kasutamine. · Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli- ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat. · Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides ; ei soovitata saunaruumides ja külmkambrite sisepiiretel. · Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes. 2
· madala difusioonitakistusega ehk "hingav" materjal · kõrge termaalmassiga ehk akumuleerib sooja · madala tasakaaluniiskusega ehk konserveerib teisi materjale · madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega
· aluse veeimavusvõime mõjutab krohvi kõvastumist. Kui imamine on väike, siis krohvikiht jääb nõrgaks, kui imamine on suur, siis ei saavutata head naket. Aluse sobitamiseks tuleb seda kas kruntida või niisutada; · krohvitav pind peab olema puhas, tolmu-, nõe-, soolade- jms. vaba. Pindamismoodused. Krohvimine on mitmesuguste pindamismooduste ühisnimetus. Krohvimise õnnestumine sõltub õigest materjalide valikust ja hoolsast tööst. Tavaliselt kantakse krohv pinnale kahes või kolmes kihis. Esimene nn. sisseviskekiht peab tagama hea nakke aluse ja järgmise kihi vahel. Teine, põhikiht, annab krohvile vajaliku paksuse. Kolmas, tasanduskiht, tehakse mõne millimeetri paksune ja peab andma sileda ühtlase pinna. Üldiselt kehtib krohvide valikul reegel, et krohv oleks alusega keemiliselt sarnasest materjalist ja et iga järgmine krohvikiht oleks eelmisest nõrgem. Krohvide valik on väga lai
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
koormust taluvad plaadid Isover OL (koormustaluvusega 8-25 kN/m 2), alumiiniumpaberiga kaetud plaadid Isover REK (kasutamiseks näiteks saunadesse), Isover RKL (jäik tuuletõkkeplaat) jms. Üldiselt võib kasutada Isoveri klaasvilla tooteid: katustes, pööningu vahelagedes, kergplokk seintes, põrandas, niisketes ruumides, välisseintes jms. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata niiskusele. Seestpoolt tulevat gaase tuleb isoleerida aurutõkkega. (Isoveri spetsiaalne toode on Isover Vario Duplex). Väljast tuleb kindlasti jätta tuuletõkke plaadi peale vähemalt 30 mm distantsliist, et auru ja niiskust läbilaskev tuuletõkke plaat saaks kuivada. Üldiselt pööratakse rõhku õhukindlale ehitusele. St maja peaks hingama läbi ventilatsiooni. Klaasvill on oma struktuurilt poorne ning hästi heli summutav. Jällegi on loodud erinevad materjalid erinevatesse kohtadesse. Näiteks põrandate jaoks on loodud mõlemalt poolt
Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 1200 kg/m3 (poorsem) 3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus. 4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub
Vett-hülgava krohvisüsteemi saamiseks tuleb enamikel juhtudel kasutada täiendavaid krohvilisandeid, mis on võimalik ainult tehases täpse doseeringuga. Kui krohvisüsteem koosneb ainult viimistluskrohvist tuleb rakendada täiendavaid kaitseabinõusid. Nendeks võivad olla: Kaitsta süsteemi fassaadvärvkattega või impregneeriga. Juhime tähelepanu, et ka siis kui süsteemile kantakse värvkate, on vajalik, et viimistluskrohv oleks vastavate lisanditega. Vastasel juhul ei ole krohv vett-hülgav. Enne viimistluskihi pealekandmist kanda aluspinnale sobiv eelkiht, mis vähendab aluspinna kapillaarimavust. Krohvisüsteemi veekindlus sõltub ka pragudest. Vett-hülgavaks võib krohvsüsteemi nimetada alles siis, kui süsteem on koostatud vastavalt normidele ning tal ei esine peale krohvisüsteemi kuivamisaja lõppu pragusid. Praod alandavad süsteemi veekindlust. Mida nõrgem on süsteem, seda halvem on pragude tõttu süsteemi veekindlus
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi
...........................13 Viimistlustellis.............................................................................................................................13 Samott-tellis.................................................................................................................................13 Antiiktellis................................................................................................................................... 13 4. ISETIHENEV BETOON..................................................................................................................14 4.1. Isetiheneva betooni omadused................................................................................................. 15 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine...............................................................................................16 5. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...........18 5.1. Silikaattooted...........
Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened
kleebitavad plaadid on väiksemad. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Mosaiikplaadid On väga väikesed, serva pikkus on 20-50 mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse kuni 1 m 2 suuruste vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegude vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvililistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. Segude tüübid Kuivsegud Näiteks MIRA tooted: mira 3000 standardfix (hall) Plaatimissegu absorbeeruvate või profiilse tagaküljega keraamiliste plaatide kinnitamiseks õhukese kihina Omadused · Hea nakkega · Veekindel · Külmakindel · Lihtne kasutada · Horisontaalsetele ja vertikaalsetele pindadele
.................................................................. 5 1.7.2 Eriotstarbelised tellingud................................................................................................6 1.8 Tellingutel töötamine.............................................................................................................6 1.9 Tõsteseaded............................................................................................................................6 2 2. Osa: Betoon ja raudbetooni elemendid.....................................................................................7 2.1 Üldist......................................................................................................................................7 2.2 Raketis....................................................................................................................................7 2.2.1 Valuvorm.......................................................................
alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi jagatakse sarrusterased tugevusklassidesse:A-I...A-IV ja nende tõmbetugevus on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on:
annaabi.ee 
