Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš. Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul. Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks. Sõnnik t/ha P2O5 ja N kg/ha Kastmisnorm K2O kg/ha mm Noor istandik - - 20-30 Kandev istandik - sõstrad 15 30 50-100 40-50 - karusmari 60 90 50-100 7. Lõikamine Aeg – igal sügisel novembrist detsembrini (lehtede varisemisest lume tulekuni).
nädalapärast kas randaalime või teeme sügiskünni. Kuna risoomi tükid on jäänud väikeseks ja nad on kulutanud oma varuained lehtede moodustamiseks siis ei jätku neil enam toitaineid niipalju, et ei suuda 20 – 23 cm sügavuselt kasvatada lehti maapinnale. Kahjurite ja haigestunud taimede hävitamine kuulub mehaaniliste tõrjete alla. Näiteks tuleks käsitsi ära korjata kolooniatena paiknevate kahjurid, kui on väiksem aed ning kevadel sõstra-pahklesta kahjustatud okste väljalõikamine. Kasutatakse ka linapüüki. See seisneb selles, et külmtarretuses olevad kahjurid ramutatakse varahommikul puu alla laotatud lina peale. Nii saab püüda näiteks õunapuu-õielõikajat ja maipõrnikat. Korba eemaldamine puutüvedelt. Seda tehakse puukaabitsaga hilissügisel või varakevadel. Korp ja korba all talvituvad kahjurid kogutakse kokku ja põletatakse. Seenhaiguste puhul kõrvaldada haigestunud taimeosa, viirushaiguste korral kogu taim
meelsasti suvelgi. Lepakoort, pungi, võrseid ja lehti tarvitavad toiduks vähesel määral põdrad, metskitsed ja koprad ning kuni sajakonna putukaliigi valmikud ja vastsed. Tavaliselt närivad lepalehti auklikuks hundpoi (Melasoma aenea) ning lepapoi (Agelastica alni) tumesinakad mardikad ja nende mustad vastsed. Leheservadesse süvendeid närivad mitmed mardikad kärsaklaste (Curculionidae) sugukonnast. Mõnemillimeetriseid punakaid pahkasid lepalehtede pealispinnal põhjustavad lepa-pahklesta (Phytoptus laevis) noored lestad, noortel kasvuhoos võrsetel ja tipmistel lehtedel elutsevad kogumikena lepa-lehekirbu (Psylla alni) vastsed, põhjustades võrsete ja lehtede kattumist hallika kirmega. Lepalehti rullivad kokku mardikate hulka kuuluv punane keerukärsakas (Apoderus coryli), mähkurite hulka kuuluvate liblikate röövikud, samuti keerukoide (Gracillaria sp.) vastsed. Seenhaigustest esineb hallil lepal sagedamini tüvedes südamemädanikku põhjustav
annaabi.ee 
