ta ka suureneb ja, kui need on vastupidised, siis hävib- et millistest tegudest ta sünnib, nende puhul ta ka toimib. Hingenähtusi on kolm: tunded, võimed, seadmused Tunneteks pean ma himu, viha, hirmu, julgust, kadedust, rõõmu, armastust, vihkamist, igatsust, kiivist, haletsust ja kõike, millega käib kaasas nauding või kannatus. Meid kiidetakse või laidetakse loomutäiusest või pahelisusest lähtuvalt. Loomutäis on seadmus valida seda, ms on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest. Sõprusest Ilma sõpruseta ei tahaks keegi ju elada, kui ka kõik ülejäänud hüved oleksid. Sõbrale tuleb head soovida ta enda pärast. Neile, kes on kasu pärast sõbrad, meeldib hüve, mida nad endale saavad, ja kes naudingu pärast,
alahindas tegelase siseelu ja hingeprobleeme. Kas teda see üldse huvitas? Sündmuste areng määras ära, mida kangelased teevad. Väga harva kohtab enesesse süüvimist ning tegelased tunduvad marionettidena, kellel pole valikuvõimalusi. Ometi on tegelased individualiseeritud. Näiteks Achilleus pole samasugune erinevate autorite teostes. Antiikaja kangelaste käitumist motiveeris arete ehk sisemine alus. Positiivne tegelane juhindus loomutäiusest, negatiivne pahelisusest. See oli inimlik tasand sündmustikus. Eepose tegelased Varasemas kreeka kirjanduses domineerisid eelkõige sõdurivapruse ideed. Eeposes esitatakse kangelasena neid, kelle eetos avaldub raskustega silmitsi seistes. Kangelased on üllad, julged, moraalsed ja füüsiliselt tugevad. Nad seisavad mingis võimete ja väärtuste poolest tavainimesest kõrgemal. Argus on kangelaskarakteri kõige suurem vastandus. Tragöögia kangelased
Kuid Platoni ksitlus on vastupidine trann on nnetu. Tema hinge iseloomustab ihaleva hingejao tielik domineerimine. Vajaliku hariduse ja ka vliste piirangute puudumise tttu psevad seal maksvusele kige hullemad ihad. Tranni hing on nende eriilmeliste ihade vahel lhestunud. Mitte tema ei valitse ennast, vaid ihad valitsevad teda. Lisaks on ta pidevalt hirmul oma elu prast. Veel hullem on aga muidugi rahva olukord, kes on tielikult niisuguse inimese meelevallas, kes on valitsetud pahelisusest. Nii kirjeldatud trannia kujutab endast absoluutset poliitilist pahet. Seega on poliitilise teooria lesanne nidata, mida tuleks teha, et seda pahet vltida. Platon osutabki, et vljakujunenud trannia korral ei leidu hiskonnas enam sisemisi vimalusi trannia kukutamiseks. Seetttu rhutab Platon, et tranniaga tuleb videlda veel enne kui ta on vlja kujunenud. Prast oleks juba hilja. Ja videlda nimelt sellega, et hoida ra niisuguste tingimuste kujunemist, mis viivad trannia tekkele
14 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. piirangute puudumise tõttu pääsevad seal maksvusele kõige hullemad ihad. Türanni hing on nende eriilmeliste ihade vahel lõhestunud. Mitte tema ei valitse ennast, vaid ihad valitsevad teda. Lisaks on ta pidevalt hirmul oma elu pärast. Veel hullem on aga muidugi rahva olukord, kes on täielikult niisuguse inimese meelevallas, kes ise on valitsetud pahelisusest. Nii kirjeldatud türannia kujutab endast absoluutset poliitilist pahet. Seega on poliitilise teooria ülesanne näidata, mida tuleks teha, et seda pahet vältida. Platon osutaski, et väljakujunenud türannia korral ei leidu ühiskonnas enam sisemisi võimalusi türannia kukutamiseks. Seetõttu rõhutas ta, et türanniaga tuleb võidelda veel enne, kui see on välja kujunenud. Pärast oleks juba hilja. Ja võidelda nimelt
Idealism pärineb XX sajandi algusest, täpsemalt pärast I Maailmasõda ja enne II Maailmasõda. Idealistid uskusid, et rahvusvaheline kord tuleb luua, see ei teki iseenesest, kusjuures korra tagatiseks on rahvusvaheline organisatsioon. Idealismi lähtealused olid vastandlikud realismile: 1) inimloomus on oma olemuselt hea. 2) inimlik mure teiste heaolu pärast muudab progressi võimalikuks. 3) inimeste (riikide) vääriti käitumine ei tule mitte inimloomuse pahelisusest vaid halbadest institutsioonidest, mis õhutavad inimest (riiki) halvasti või omakasu püüdlikult käituma. 4) sõjad on välditavad ning nende esilekerkimise tõenäosust on võimalik piirata halbade institutsioonide likvideerimise kaudu. 5) sõda on rahvusvaheline probleem, mis nõuab kollektiivseid pingutusi selle lahendamiseks. Sellest tulenevalt oli idealistide arvates rahvusvahelistes suhetes keskseks tegelaseks rahuarmastav riik
Kui kuritegevus ületab tavalise astme, võib ta olla ebanormaalne ja patoloogilise iseloomuga. Kui ühiskonna arenemisega madalamatelt vormidelt kõrgematelekuritegevue tase ilmutaks kahanemistendentsi, siis võiks oletada, et kuritegevus, jäädes küll normaalseks nähtuseks, oleks järk-järgult taolist normaalset iseloomu kaotamas. Statistika näitab, et kuritegevus on kõikjal kasvanud. Pidades kuritegevust normaalseks, ei väida ta siiski, et see tuleneb inimeste pahelisusest. Kuritegevus on üks ühiskonna tervise faktor, lahutamata osa. Ühiskond ilma kuritegevuseta ei saa eksisteerida: ühiskonnas, kus kuritegusid enam toime ei panda, peaksid tunded, mida võiksid haavata kuriteod, olema omased kõigi liikmete individuaalsele teadvusele. Isegi kui see oleks täidetud, siis kuritegevus ei kaoks, vaid muudaks vormi, sest seesama põhjus, mis kaotab mainitud viisil kuritegevuse senised allikad, loob ise uued.
annaabi.ee 
