2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Louis XIV tegeles ise riigiasjadega andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus. 3.Kuidas kajastus Versailles' õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles' õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate ja nn parlamendileeri vahel. 1648. aastal korraldas independentide juht Cromwell parlamendis puhastuse, saatis Ülemkoja laiai ja jättis alamkotta vaid enda pooldajad
ebamäärasust ja suurenadavad vastutust. · Organisatsioonikultuur- tugev organisatsioonikultuur mõjutab juhte enam kui nõrk; organisatsioonikultuur kehtestab tavaliselt kõrged eetikastandardid; nõrga kultuuriga organisatsioonides mõjutavad eetilistkäitumist rühmanormid. · Eetikasurve 6 komponenti- kahjulikkuse suurus, tagajärje ulatus; kahjulikkuse tõenäosus; ühiskondlik arvamus, konsensus pahelisusega; tagajärgede vahetu järgnevus; ohvri lähedus; efekti kontsentreeritus 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid. Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside jne vahel. Otsustamine on vahend, mis peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Otsustamisprotsess: probleemi määratlemine- probleem kui tegelikkus erineb
Näiteks võib kunstiteoseid pidada alateadlike impulsside viljaks. Sublimatsiooni puhul ei tegelda pingete allikaga, vaid püütakse lihtsalt midagi teha, et ennast maandada. Ratsionaliseerimine tähendab ebasoovitavatele tegudele, tunnetele ja motiividele sobiva põhjenduse või seletuse leidmist. Konfliktis antakse oma tegudele ratsionaalne seletus. 24 Sageli põhjendatakse oma käitumist teise osapoole pahelisusega, ümbritsevate olude või lihtsalt vältimatusega. Enese samastamine kui psühholoogiline nähtus on mitmetähenduslik. Kaitsemehhanismina toimib see siis, kui inimene identifitseerib end alateadlikult teise inimese või grupiga sedavõrd, et ta ei tunne ennast enam oma tegude või tunnete eest vastutavana. Enese samastamine kellegi teisega võib saada otseseks konfliktide allikaks, sest ümbritsevad inimesed eeldavad üldjuhul teistelt vastutustundlikku iseolemist, mitte niivõrd kellegi
annaabi.ee 
