kes ootamatult oma haiguse tõttu suri. See põhjendab Humberti kiindumust 10-14 aastaste tüdrukute vastu, tüdruku kaotuse valu ning lõpuni viimata suhe olid jätnud mehe südamesse koha ainult noorematele näitsikutele. Humbert kohtub Lolitaga, kui ta omale elamispinda otsib. Ta armub temasse esimesest silmapilgust, kõrvutades teda oma tollase lapsepõlvearmastusega. Humbert otsustab abielluda Lolita emaga, kui viimane Humbertile ultimaatumi seab. Humbert allub täielikult oma pahelistele tunnetele ning muutub üsna pea armukadedaks. Humbert on oma lauasahtlis pidanud päevikut, rääkides seal avameelselt oma tunnetest Lolita vastu. Hiljem satub Lolita ema seda lugema ning otsustab ära kolida. Olles ülekeevalt vihane ja kannustatud halvast meeleolust, sõidab ta ennast surnuks. Humbert näeb ema surmas vabat teed Lolitani ning otsustab ta enda hole alla võtta, lausumata alguses tema ema surmast mitte ühtegi sõna
Lolitat igapevaselt ja nad saavad omavahel hsti lbi. Aga Charlotte otsustab viia Doloresi suvelaagrisse ja sel ajal, kui ta teda viima lks tegi ta lestunnistuse Humbertile. Jttes talle kirja, kus tunnistab, et armastab Humbertit ja kui ta teda ei armasta siis lahkugu kohe ja kui ta otsustab jda siis see thendab seda, et ta tahab temaga abielluda ja armastab teda. Humbert otsustab jda ja abielluda temaga, et olla Lolita lhedal. Charlotte ja Humbert abielluvad. Humbert allub tielikult oma pahelistele tunnetele ning muutub sna pea armukadedaks Lolita peale. Humbert on oma lauasahtlis pidanud pevikut, rkides seal avameelselt oma tunnetest Lolita vastu. Hiljem satub Lolita ema seda lugema ning otsustab ra kolida. Olles lekeevalt vihane ja kannustatud halvast meeleolust-kirjutab kirju ja joostes neid postkasti viima ,jb auto alla ja saab kohselt surma. Humbert neb aga Charlotte surmas vabat teed Lolitani ning otsustab ta enda hoole alla vtta, lausumata alguses tema
närvikavaga inimestele ehk probleeme võib tekitada ning mõjub siinmail sulamina teostest "Harjunpää ja politseiniku poeg" ning "Lilled Algernonile" ent saab minu käest siiski nelja, ilmselt sagedasima hinde BAASis. Kokkuvõttele pole midagi lisada; venepärast slängi on tõesti palju (koos seletustega raamatu lõpus) ning Alexi lemmikkoht oli "Korova milkbar". Huvitav, kuidas siinne rahvas tulevase tõlke vastu võtab, reaktsioon vene-eesti segakeelt patravatele pahelistele poisikestele on ilmselt midagi muud kui mujal maailmas... Olles juhtunud 2 korda nägema raamatu järgi tehtud Kubricu filmi, ei pakkunud lugemine enam erilisi üllatusi, kui välja arvata veider vene laenudest kubisev släng, milles minategelane oma lugu pajatab. Sünge ja meisterlik lugu, ka nüüd, 40 aastat peale kirjutamist. Sisust, niipalju kui vajalik, on Andri kirjutanud, sellele pole midagi lisada, niisamuti kui pole tegelikult oluline, kui täpselt film raamatu sündmustikku järgib
õigupoolest üksnes tarkuse erijuhtumid. Paheks on hüve vastand, seega siis voorusetus, mille tagajärjeks on hinge afekteeritus. Pahelisteks afektideks on stoikute klassifikatsiooni kohaselt nauding ( hedone), kannatus, iha ja hirm. Siiski pole nimetatud hingeseisundid pahelised mitte “iseendast”, vaid üksnes niivõrd, kui nad ei allu mõistusele ja ületavad seetõttu õige mõõdu. Seega on pahelisus inimliku rumaluse tulemus. Pahelistele afektidele vastanduvad hüvelised, st mõistuslikult kontrollitavad hingeliikumised – rõõm, tahe ja ettevaatus. Kõik mis jääb vooruse ja pahe vahele – nö kolmas asjade grupp – kandis stoikutel aga nimetust adiaphora – ükskõiksed asjad. See tähendab seda, et antud valdkonna moodustavad nähtused, mille oleks õige suhtuda ükskõikselts. Õpetus adiaphora`st on stoa õpetuse eripäraks. Hüve, st tarkus, ja pahe, st rumalus, asuvad inimeses endas
annaabi.ee 
