E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
1343. a. südmusi «on
äardunud autori sule alaeasuse tõtu», ja asuti samas «Kalevipoja» «parandajate»
eeskujul ka
463
«Tasujat» «parandama». Sellise käbitud ja moonutatud väjaandena ilmuski teos
1935. a. Raamatu jäelsõas seletatakse, et Bornhöe olevat ekslikult kujutanud
eestlaste seisukorda enne üestõsu liiga sügetes vävides. Puuduseks peetakse ka
kirjaniku erapoolikust, kuna ta olevat näteks Jaanust liialt idealiseerinud, Oodot aga
kujutanud üekügselt pahelisena, üdse polevat tegelasi esitanud «mitte külalt objektiivselt
». Jäelsõas pü utakse ka nädata, et Tasuja kui «mäsaja» olevat purustanud
omaelu ja õne, kõk ta taotlused varisevat pihuks ja põmuks, tema allajä amine
olevat täelik; seetõtu iseloomustavat jutustust «näiva pessimismi õdsed varjud».
Sellega vist tahtsid kodanlikud kirjamehed teose ideed ja kogu olemust kaunis
primitiivsel viisil pahupidi pö orates serveerida oma moraali: «mäsaja» jä alla, sai