näiteks maja ees seisva jalgratta äravõtmine ei ole leiu omastamine, vaid vargus. Asja enda kasuks pööramise korral ei ole aga vaja tõendada omastaja varalist kasu ega kannatanu varalist kahju. Piisab kui süüdlane muudab asja endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma. Kolmanda isiku kasuks pööramine tähendab viimasele sellise seisundi loomist, mis väliselt näitab teda kui omanikku. See omakorda eeldab kolmanda isiku hea- või pahauskset nõusolekut sellise seisundi tekkimiseks. N: kingid sõbratarile kaelakee, sõbratar on rõõmus ja on heauskne. Kui ta teadvalt omandas selle kee, siis saab vastutusele võtta. Juriidilisele isikule kuuluva vara osas tuleb arvestada, et juriidiline isik on iseseisev õigussubjekt, kelle vara ei saa kuuluda teisele isikule. Seega ei ole juriidilise isiku vara selle osaniku, aktsionäri, liikme või juhtivtöötaja omanduses ning on viimase jaoks alati võõras.
mille kohaselt vastutab pahauskne valdaja asja hävimise, samuti väärtuse vähenemise eest, välja arvatud juhul, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka hageja valduse korral. Et kostja ei olnud heauskne valdaja, on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega, mille kohaselt kostja teadis, et tal puudub õiguslik alus laki valdamiseks. Süü puudumine asja hävimises või väärtuse vähenemises ei vabasta pahauskset valdajat vastutusest ja kahju hüvitamise kohustusest AÕS § 84 lg 2 järgi. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis tõendaks, et ka hageja valduse korral oleks aastate jooksul PF lakk muutunud tundmatu tooraine seguks. Kuid kuna mahutis ei ole lakk, vaid kasutuskõlbmatu segu, peab kostja laki hävimise tõttu hüvitama selle väärtuse. Kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane
( 1035 lg 2). 1035 lg 3 paneb veel lisakohustusi pahausksele saajale: 1. saadust saadud kasu väljaandmine 2. intressi maksmine (kui saadu on raha) (J.L.: heauskselt saajalt võiks intressi tagasi nõuda juhul, kui ta seda ka tegelikult teenis (hmm..)). 3-2-1-42-09: intressi tuleb maksta alates ajast, mil saaja sai teada saadu alusetusest. 3. kohustab pahauskset saajat hüvitama saadust saamat jäänud tulu, mida saaja oleks korrapärase majan- damise reegleid järgides võinud saada. Pahauskne saaja peab süü olemasolul hüvitama ka hävimisest/kahjustumisest tekkinud kahju ( 1035 lg 4). 78. Missugusel juhul vastutab alusetu soorituse saanud isik soorituse eseme hävimise või kahjus- tamisega tekitatud kahju eest ning mille poolest selline kahjuhüvitisnõue erineb saadu väärtuse hüvi- tamise nõudest?