Selgita olukorda? OÜ-l Köögispets nõue Veronika vastu ei ole põhjendatud VÕS § 100 alusel. Selle seaduse kohaselt on vajalik nõude põhjendamiseks kohustuse ja võlasuhte olemasolu. VÕS § 14 (3) ütleb, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet (Veronika valis OÜ-lt Prisma Köögid mööblit tellida), siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada (Veronika kirjutas kirja sooviga teenust saada). Tuginedes VÕS § 3 (1), mis ütleb, et võlasuhe võib tekkida lepingust, ei ole võlasuhe ja seega kohustuse eeldused täidetud. Seega OÜ-l Köögispets nõue Veronika vastu ei ole VÕS § 100 alusel põhjendatud. VÕS § 3. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust VÕS § 14. Lepingueelsed läbirääkimised
4) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; 5) mis koosneb üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks; 6) mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega; 8) mille registreerimisest tuleb keelduda, kuna registreerimiseks puudub õiguspädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba; 9) mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt; 11) mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane; Suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud Õiguskaitset ei saa kaubamärk: 1) mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks; 2) mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks;
tihti ka tehakse. Kui mõistlikku aega lepingust endast ei tulene, peab võlausaldaja lepingurikkumise korral võlgnikuga suheldes tähelepanelik olema ning mõistliku aja järgimise kohustusega arvestama. Tihti on olukordi, kus võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud ning võlgnik ise seda ka ei vaidlusta. Samas ei ole võlausaldaja sooviks koheselt konflikti tekitada ning säilib lootus vaidluse rahumeelsele lahenemisele. Kui aga võlgnik olukorda pahauskselt ära kasutab ning pikema aja vältel lubab kohustuse täitmist, ning võlausaldaja seda lubadust ka usaldab, võib juhtuda, et võlgnik ühtäkki keeldub ka senistest lubadustest. Selleks ajaks võib esialgse rikkumise avastamisest olla möödunud oluliselt pikem aeg, kui mõistlikuks võiks pidada. Riigikohus on siiski asunud seisukohale, et ka sellises olukorras saab leppetrahvi nõude esitamist õiguspäraseks pidada ning võlgnik ei saa
läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks aasjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 10. Ofert e pakkumus Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt
praktikas seda tihti ka tehakse. Kui mõistlikku aega lepingust endast ei tulene, peab võlausaldaja lepingurikkumise korral võlgnikuga suheldes tähelepanelik olema ning mõistliku aja järgimise kohustusega arvestama. Tihti on olukordi, kus võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud ning võlgnik ise seda ka ei vaidlusta. Samas ei ole võlausaldaja sooviks koheselt konflikti tekitada ning säilib lootus vaidluse rahumeelsele lahenemisele. Kui aga võlgnik olukorda pahauskselt ära kasutab ning pikema aja vältel lubab kohustuse täitmist, ning võlausaldaja seda lubadust ka usaldab, võib juhtuda, et võlgnik ühtäkki keeldub ka senistest lubadustest. Selleks ajaks võib esialgse rikkumise avastamisest olla möödunud oluliselt pikem aeg, kui mõistlikuks võiks pidada. Riigikohus on siiski asunud seisukohale, et ka sellises olukorras saab leppetrahvi nõude esitamist õiguspäraseks pidada ning võlgnik ei saa pahauskselt käitudes leppetrahvi nõudest
saavutamine. Läbirääkimisi pidavad osapooled peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kõik üksteisele esitatavad andmed peavad olema tõesed. Osapooled peavad teineteisele teatama kõikidest asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui kokkulepet ei saavutata, siis läbirääkimistest ei tulene osapooltele õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 10. Ofert, aktsept. Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema
need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel
(2) Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. (3) Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. (4) Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus
(2) Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. (3) Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. (4) Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 10.Ofert ,aktsept
leping on pooltele täitmiseks kohustuslik lepingu muutmine/lõpetamine kokkuleppel– VÕS § 13 + § 97 (asjaolude muutumine); § 26 lg 11 (lahtiste tingimuste määramine kohtu poolt) Lepingueelsed läbirääkimised: Kohustus: - kohustus arvestada mõistlikult üksteise huvide ja õigustega (VÕS § 14 lg 1) - tõekohustus (VÕS § 14 lg 1 2. lause) - teatamiskohustus - äratuntav huvi va kui teavitamist ei saa mõistlikult oodata (VÕS § 14 lg 2) Keeld pidada pahauskselt läbirääkimisi (VÕS § 14 lg 3,4): - ilma tahteta sõlmida leping - pahauskselt katkestada - avaldada asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele - kasutada seda teavet enda huvides Lepingueelsete kohustuste rikkumine: - keeld avaldada avaldamisele mittekuuluvaid asjaolusid (VÕS § 14 lg 4) - usalduse kuritarvitamine (usalduspõhimõtte rikkumine) (VÕS § 15) -- lepingu ettevalmistamise kohustuse täitmisel (vorminõude rikkumine)
äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Tegu on n-ö aktiivse teatamiskohustusega, mille puhul lasub ühel poolel kohustus teatada teisele poolele viimase jaoks eelduslikult olulistest asjaoludest. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Lepingu vorm- Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tehingute vormivabaduse. Kuivõrd leping on üks
(essee küsimus) Õiguskaitset ei saa tähis: 1) millel puudub eristusvõime 2) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses. 3) mis koosneb üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest. 4) mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega; 5) mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt; 27. Kaubamärkide suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud järgnevate punktide osas?(essee küsimus) 1) Identsed tähised ja identsed kaubad? ● õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on idente varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks.
kirjeldatava omaduse äriline olulisus ei ole oluline kirjeldav kui üks võimalikest tähendustest on kirjeldav kirjeldav kui võib tulevikus muutuda kirjeldavaks kirjeldavatest elementidest terviktähis üldjuhul kirjeldav kirjeldav kui geograafiline piirkond on kaupade või teenuste osas tuntud KaMS § 9 lg 1 p 10 õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. On olulisem alus, seda esineb praktikas palju EL kohus on öelnud, et arvesse peab võtma pahausksuse hindamisel: kas taotleja teadis v pidi teadma – üldine teadmine, kas pidi olema teadlik tähisest või mitte. Vaadatakse, kes oli taotleja. Kui taotleja on oluline turu osaline, siis ta teab, millised tähised turul on. Üldist teadmist võib eeldada.
peavad need olema tõesed. Läbirääkijad peavad teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise
ärinimedega (vastasel juhul tuleb saada teise osapoole kirjalik nõusolek). · Kaubamärk ei tohi rikkuda teisi varasemaid õigusi (kinnistute nimed, ravimite nimetused jne). 5 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused · Kaubamärk ei tohi olla identne teises riigis registreeritud ning kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt. (Kaubamärgi seadus § 10) Eestis reguleerib kaubamärgi registreerimist ning kaitset kaubamärgi seadus. Aastas registreeritakse Eestis keskmiselt 3200 kaubamärki. Igal aastal vaidlustatakse ligikaudu 2% registreeritud kaubamärkidest, see on ligi 60 vaidlustamise juhtu. Sagedasem põhjus vaidlustuseks on juba olemasolev ning registreeritud kaubamärk, mis on vast registreeritud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane. Valdkonnad kus vaidlusi tuleb kõige sagedasemini
hoolsusega. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, kui osaühing kinnitab, et juhatuse liige A kuritarvitas juhatuse liikme õigusi ja tegutses teadvalt pahauskselt, sõlmides lepingut, siis osaühing võiks esitada nõuded tekitatud kahju hüvitamiseks A vastu. Üldjuhul nõude esitamise aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 187 lg 3). 5. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes.
*konsensuaalne leping – leping loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamise ja sellele nõutava vormi andmise momendist alates *kahekülgne leping – õigused ja kogustused on nii müüjal kui ka ostjal Subjektid on müüja ja ostja. Müüja peab olema vara omanik. (Ka erandid: komisjonimüük; vara müük täitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel; mitteomanik, kes müüs heausksele omandajale-asi on siis ostja oma asja oma valdusesse saamisest alates…pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda, omanikult varastatud/kadunud asja puhul ei toimu omandamist) Üldist vorminõuet pole. Erinormidega reguleeritakse *kinnisasjade omandamise tehing – notariaalselt tõestatud *ehitise või selle osa võõrandamise tehing– notariaalselt tõestatud Vastutus lepingu mittetäitmise korral: *võetud kohustuse natuuras täitmisele sundimine *endise olukorra ennistamine – raha tagasi *tekitatud kahju hüvitamine Need võivad olla kombineeritud. 9
kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Omandikaitse – omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms. Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui omanik ei ole selgunud aasta jooksul, omandab leidja asja või seda asendava raha, va siis kui
VÕS §-st 115. Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Kuivõrd viidatud säte reguleerib poolte kohustusi kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni, siis juhul, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg-s 1 märgitud asjaoludel, võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada kahjustatud poole ees ka VÕS § 14 lg 3 alusel (kui isik, kes on lõpetanud läbirääkimised pahauskselt enne lepingule nõutava vormi andmist või keeldudes lepingule nõutava vormi andmisest). Kolleegium märgib, et läbirääkimiste pidamisena pahauskselt võib käsitada näiteks olukorda, kus poolel pole läbirääkimiste alustamisel tegelikku tahet ei läbirääkimiste pidamiseks ega lepingu sõlmimiseks ning läbirääkimisi peetakse eesmärgil, mis pole kooskõlas hea usu põhimõttega (näiteks on läbirääkimiste pidamise eesmärgiks saada teada olulisi andmeid teise poole
kirjeldatava omaduse äriline olulisus ei ole oluline kirjeldav kui üks võimalikest tähendustest on kirjeldav kirjeldav kui võib tulevikus muutuda kirjeldavaks kirjeldavatest elementidest terviktähis üldjuhul kirjeldav kirjeldav kui geograafiline piirkond on kaupade või teenuste osas tuntud KaMS § 9 lg 1 p 10 õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. On olulisem alus, seda esineb praktikas palju EL kohus on öelnud, et arvesse peab võtma pahausksuse hindamisel: kas taotleja teadis v pidi teadma – üldine teadmine, kas pidi olema teadlik tähisest või mitte. Vaadatakse, kes oli taotleja. Kui taotleja on oluline turu osaline, siis ta teab, millised tähised turul on. Üldist teadmist võib eeldada.
- mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega; - mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust; - mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. 9. Domeeni õiguskaitse: põhilised tingimused, vaidluste lahendamine Tingimused: - Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (09), sidekriipse ja tähti. - Suur- ja väiketähti domeeninimes ei eristata. - Alamdomeen ei või alata ega lõppeda sidekriipsuga, samuti ei või see sisaldada sidekriipsu samaaegselt kolmanda ja neljanda sümbolina. - Alamdomeeni minimaalseks pikkuseks on kaks sümbolit ja maksimaalseks pikkuseks on kuuskümmend kolm sümbolit. Vaidluste lahendamine: 1
alusel kaitstud tähis, samuti muu tähis, mis sisaldab lippu, vappi või muud 10 sümbolit ning mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga, kui puudub pädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba; · Õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimistaotlus on esitatud või mida on kasutatud pahauskselt (nt: isik püüab oma nimele registreerida teistes riikides teistele isikutele kuuluvat tuntud kaubamärki); · Õiguskaitset ei saa tähis, mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane (nt: SAAREMA JUUST vastandina kellegi teise loodud HEA SAAREMA JUUSTUKE vms, mis ei ole üldse Saaremaaga seotudki.); · Õiguskaitset ei saa tähis, mille kasutamine on keelatud muu seaduse või rahvusvahelise lepingu järgi
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6ter alusel, kui registreerimiseks puudub õiguspädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba 53 5.05.2016 Tööstusomand Õiguskaitset ei saa tähis: - mis sisaldab lippu, vappi või muud sümbolit, mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga - mille registreerimise taotlus on esitatud pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt Tööstusomand Õiguskaitset ei saa tähis: - mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane - mille kasutamine on keelatud seaduse või rahvusvahekise lepingu järgi. Tööstusomand Õiguskaitset ei saa kaubamärk: - mis on identne varasema kaubamärgiga - mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti
puhul). Muudel juhtudel eeldatakse, et heauskne õiguskaitse taotleja esitab taotluse ainult originaalsele objektile. Sajaprotsendilist õiguskindlust originaalsuse suhtes ja senioriteeti ei saa siiski mingil juhul garanteerida. Seetõttu on kehtestatud teatud piirangud senioriteedi vaidlustamise osas (nt kaubamärgi puhul 5 aastat, pahauskse taotluse puhul aga piiramatult). iii. Õiguse vaidlustatavus, kui see on omandatud pahauskselt (heausksuse põhimõte) Heausksust eeldatakse. See kehtib nii taotleja/õiguse omaja suhtes kui ka muude isikute suhtes. Isik, kes väidab, et taotlus on esitatud või õigus omandatud pahauskselt, peab seda tõendama. See tähendab ka seda, et paljude objektiliikide puhul ei teosta registripidaja kontrolli. Muude isikute õiguste kaitse: Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne
kirjeldav kui võib tulevikus muutuda kirjeldavaks kirjeldavatest elementidest terviktähis üldjuhul kirjeldav kirjeldav kui geograafiline piirkond on kaupade või teenuste osas tuntud 4) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; KaMS § 9 lg 1 p 10 õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. On olulisem alus, seda esineb praktikas palju EL kohus on öelnud, et arvesse peab võtma pahausksuse hindamisel: kas taotleja teadis v pidi teadma – üldine teadmine, kas pidi olema teadlik tähisest või mitte. Vaadatakse, kes oli taotleja. Kui taotleja on oluline turu osaline, siis ta teab, millised tähised turul on. Üldist teadmist võib eeldada.
kindlakstegemiseks. Kommertspandi lõppemine Lõpeb kande kustutamisega registrist Kustutamine toimub pandipidaja avalduse alusel Nõuete rahuldamine Võlausaldaja õigus nõuda nõude rahuldamist – ka siis, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kui (KomPS §: 1) koormatud vara jagatakse, ettevõtte majandamine peatatakse või vara antakse üle teisele isikule vastuolus kommertspandiseaduse §5 lõikes 1 sätestatuga (võõrandatakse pahauskselt vara rohkem kui tavapäraseks majandustegevuseks on vajalik) või 2) kogu kommertspandiga koormatud vara või suurem osa sellest hävib või 3) võlgnik ei anna võlausaldajale kommertspandiseaduse §-s 12 nimetatud teavet (vt seadust!!!) või 4) koormatud vara jäetakse hooletusse või see on vähenenud ja tagatise väärtus on seetõttu oluliselt langenud.Nõue tuleb esitada 3 kuu jooksul asjaoludest teadasaamisest. Nõude
kohaldamine, negatiivne kahju Asjaolud: A. S (hageja) hagi Osaühingu S (kostja) vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Pooled sõlmisid tingimusliku lepingu ostu-müügilepingu tegemiseks. Kostja müüb, hageja ostab. Leping ei sõlmitud notariaalses vormis. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Lepingueelsed läbirääkimised VÕS § 14 lg 3 RK: “Kolleegium märgib, et läbirääkimiste pidamisena pahauskselt võib käsitada näiteks olukorda, kus poolel pole läbirääkimiste alustamisel tegelikku tahet ei läbirääkimiste pidamiseks ega lepingu sõlmimiseks ning läbirääkimisi peetakse eesmärgil, mis pole kooskõlas hea usu põhimõttega (näiteks on läbirääkimiste pidamise eesmärgiks saada teada olulisi andmeid teise poole tootmistegevuse või klientide kohta või takistada teist poolt lepingu sõlmimisel oma konkurendiga vms)
Vastutus, st kas saab ÕKV kasutada VÕs § 108 lg 2. Täitmine oleks välistatud VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses, sest täitmine on võimatu Kui täitmist nõuda ei saa, siis võib müüja siiski VÕS §109 lg 1 alusel nõuda ostuhinna tasumist, kui ei põhjustanud rikkumist tahtluse või raske hooletusega (VÕS § 119 lg 2). Kui raskelt hooletu, siis § 109 siin ei kohaldu. Kui nõuab hinna tasumist, peab maha arvestama omandatu või pahauskselt omandamata jänud kasu kui tal oli selleks mõistlik võimalus. Müüja vastutust rikkumise eest hinnatakse VÕS § 119 lg 2 järgi ehk küsitakse kas tahtlus on raske hooletus VÕS § 108 lg 2 p 2 alusel on kohustuse täitmine võlgnikule liiga kulukas, sest ta peaks kõik uuesti tegema. VÕS § 108 lg 2 p 3 alusel saab ostja selle olukorra teisiti ära lahendada. Nõuda Kaarlilt kauba tagasiandmist ja siis müüjalt kahjude hüvitamist (näiteks).
- mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega; - mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust; - mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. Ainuõigus Ainuõigus annab kaubamärgiomanikule õiguse keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses: - identseid tähiseid samade kaupade ja teenuste puhul, - identseid või sarnaseid tähiseid identsete või samaliigiliste kaupade ja teenuste puhul, kui on äravahetamise tõenäosus, - identseid või sarnaseid tähiseid teist liiki kaupade ja teenuste puhul, kui on oht, et seda kasutatakse ebaausalt või see kahjustab kaubamärgi mainet või eristusvõimet.
Revisjonikomisjoni ja audiitori vahe on kvalifikatsiooni erinevuses. Revisjonikomisjoni liikmel ei pea mingit kvalifikatsiooni asjas olema. Miks mõnel juriidilisel isikul võib olla revisjonikomisjon ja mõnel peab olema audiitor? Kuna muidu läheks see liiga kulukaks, igal KÜ-l pole vaja audiitorit ega revisjonikomisjonigi. Otsuse kehtetus – Juriidilise isiku organi otsus on kehtetu kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kui hääl anti pahauskselt oma või kolmanda isiku hüvede jaoks ning teiste osanike vastu kahjulikul moel. Jurist – igaüks kes on lõpetanud õigusteaduse Prokurist Advokaat – advokatuuriliige. Seaduslik esindaja – (JUHATUS, LAPSEVANEMAD, EESTKOSTJAD, TÄISOSANIKUD ja LIKVIDEERIJAD). Juriidilise isiku puhul juhatus või seda asendav organ. (pole sama mis TEOVÕIME juures X2) UÜ ja TÜ puudub juhatus järelikult täisosanikud saavad juhtida, nad on juhatust asendavad.
Tsiviilõigusi kaitstakse kohtus või vahekohtus vastaja hageja nõudel, milles esitatakse oma nõuded teisele suhte subjektile. Nõuet võib esitada peale nõude tekkimist üldiselt 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses teisiti sätestatud. Aegumistähtaega ei või poolte kokkuleppel muuta. Aegumist ei kohaldata: 1. kinnisraamatusse kantud asjaõigusest tulenevatele nõudele 2. kinnisasja piiride kindlakstegemise nõudele 3. vallasasja pahauskselt valdajalt väljanõudmise suhtes 4. perekonnaseisusuhetest tulenevale nõudele, kui perekonnaseadusest ei tulene teisiti. Aegumist võidakse mitte kohaldada ka muudel seaduses ettenähtud juhtudel. Aegumistähtaja kulg algab päevast millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguserikkumisest. Teatud juhtudel võib aegumine peatuda või katkeda ehk alata otsast peale. Aegumise tähtaeg peatub, kui: 1. teovõimetul isikul ei ole esindajat 2
Eeldused: ei tohi olla jur isikute ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine, samuti kui ev üleminek toimub seaduse alusel. Ev üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, reg-le kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. 12. Missugustel alustel vastutavad kahju tekitamise eest isikud, kes osalevad LEL-stes? ? VÕS § 14, § 15 läbirääkimisi pidavate poolte kohustused sätest § 14. § 14 lg 3 l 2, mis keelab pahauskselt läbirääkimisi pidada ja neid katkestada. DÕ mõttes § 1043- eeldatakse süüd. Üldjuhul nõuded kvalifits üldosa vääramatu jõu järgi § 100 jj. Praktiline tähendus puudub, kuna vastutus tuleneb §-dest 14, 15 endast. 111-07. § 14 lg 3 l 2 muutub aktuaalseks kui kinnisvara hinnad järsult langevad või tõusevad. A peab läbirääkimisi B-ga, et osta 100 000 eur eest B-le kuuluv kinnisasi. Vahepealsel perioodil maksab kinnisasi juba 120 000 eur
· Lepingueelsed läbirääkimised Tööpakkumine kuulutus vms Töövestlus töö sisu ja tingimuste tutvustamine, kandidaatide valik · Töölepingu tingimuste esitamine Kirjalik dokument · Lepingu allkirjastamine LEPINGUEELSED LÄBIRÄÄKIMISED · töölesoovija ja tööandja peavad arvestama üksteise huvidega; · tööandja ei tohi töölesoovijalt nõuda töösse mittepuutuvaid eraelulisi jms andmeid; · läbirääkimisi ei tohi pidada või katkestada pahauskselt TÖÖLEPINGU KIRJALIK DOKUMENT · Töösuhtele kohaldatavad tingimused · Esitab tööandja töötajale · Ei eelda allkirju TÖÖLEPINGU ANDMED · tööandja ja töötaja nimi, isikuandmed · lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg · tööülesannete kirjeldus, ametinimetus · töötasu, arvutamise viis, maksmise kord · palgapäev · tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed · muud hüved · tööaeg, töö tegemise koht ERIKOKKULEPPED
10 · § 14 lg 1 sätestab teise poole huvidega mõistliku arvestamise kohustuse, sealhulgas tõeste andmete esitamise kohustuse · lg 2 kohustab teatama kõikidest olulistest asjaoludest, mille vastu teisel isikul on lepingu eesmärki arvestades ja mõistlikult oodates äratuntav oluline huvi · lg 3 lause 2 keelab pahauskselt eelkõige lepingu sõlmimise tahteta pidada lepingueelseid läbirääkimisi (samuti pahauskselt katkestada) · lg 4 järgi ei tohi avaldada ega enda huvides ära kasutada läbirääkimiste käigus teatavaks saanud andmeid, mis ei kuulu avaldamisele Kvalifikatsiooni küsimus mis on vastutuse aluseks nende kohustuste rikkumise korral. Kaks varianti: · kohustuse rikkumise üldregulatsioon § 100, 101 lg 1 p 3, 115;
kohustuse täitmist ka juhul, kui kohustust rikkunud lepingupoolelt endalt ei saa kohustuse täitmist nõuda, kui see põhjus on tekkinud teisest lepingupoolest tuleneva asjaolu tõttu või kui see põhjus tekkis ajal, mil teine lepingupool oli vastuvõtuviivituses. Kohustust rikkunud lepingupool peab oma nõudest siiski maha arvama selle, mis ta oma kohustuse täitmata jätmisega kokku hoiab või oma tööjõu või vahendite teistsuguse rakendamisega omandab või jätab pahauskselt omandamata, kuigi tal on selleks mõistlik võimalus. Kohustuse täitmisest keeldumine. Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige
Õigustatud KAA korral esinevad kõik 1018-s toodud obligatoorsed eeldused + vähemalt üks alternatiivne eeldus 1018 lg 1-st. Õigustamatu KAA korral esinevad samuti kõik obligatoorsed eeldused, kuid ükski alternatiivne eeldus ei ole täidetud (selle sätestab 1024 lg 1). 46. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? kõrvaldama asjaajamisest tulenenud taga- Pahauskne asjaajaja on (oma süüst sõltumatult) kohustatud järjed ning hüvitama asjaajamisest tuleneva kahju ( 1022 lg 4, 1024 lg 1). Asjaajaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et õigustatud KAA eeldused puuduvad (et ühtegi 1018 lg 1 alternatiivsest eeldusest ei ole täidetud).
publiciana experiri, sed oportere et tunc bona fide emptorem esse.63 20 Sellele vastab Asjaõigusseaduse § 95 lõige 1, mille kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Juhul, kui ostja sai asja oma valdusse pahauskselt ja ta teadis, et asi kuulus kellelegi teisele kui müüjale, siis ei saanud ta Publiciana hagi kasutada. Nervo libro tertio membranum: Publiciana actio non ideo comparata est, ut res domino auferatur: eiusque rei argumentum est primo aequitas, denide exceptio ,,si ea res possessori non sit": sed ut is, qui bona fide emit possessionemque eius ex ea causa nactus est, potius rem habeat.64 ____________________ 61 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused
ja tema õigusjärglase vastu ei aegu. Kõrvalkohustused aeguvad koos põhikohustusega. Valdajal on asja omandamisega tehtud kulutuste tagasinõude õigus isikult, kellelt ta asja valduse sai vastavalt võlaõigusseadusele. Väljanõude esitamiseks on vajalik et võimalik rikkuja valdaks asja. Kui valdaja eitab valdust, peab hageja tõendama valdaja valdust. Kui valdaja loobub nõudest vabanemise eesmärgil pahauskselt asja valdusest, võib kohus teda siiski valdajaks lugeda. Peale asja valduse loovutamist vastutab valdaja kui pahauskne valdaja. Lisaks vastutab valdaja kahju eest mida ta põhjustab asja võõrandamisega heausksele omanikule. Pärast hagi esitamist peab kohus võtma tarvitusele meetmeid hagi tagamiseks. Kui valdaja võõrandas asja siis saab omandajalt asja välja nõuda sõltuvalt sellest kas ta on heauskne või pahauskne. Kui valdaja andis asja rendile vms tuleb asi
§ 183 lg 1 ettevõtte võõrandaja jääb kolmandate isikute ees kaasvastutajaks nende nõuete osas, mis olid juba muutunud sissenõutavaks või muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul alates ettevõtte üleandmisest. 12. Missugustel alustel vastutavad kahju tekitamise eest isikud, kes osalevad lepingueelsetes läbirääkimistes? § 14 ja § 15 tulenevad kohustused. § 14 lg 3 ls 2, mis keelab pahauskselt läbirääkimisi pidada ja neid katkestada (so lepingut sõlmimise tahteta). Kui neid kohustusi on rikutud, siis tegemist ei ole lepingulise vastutusega ega ka klassikalise deliktiõigusest tuleneva vastutusega, sest poolte vahel on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud võlasuhe. Üks võimalus kvalifitseerida nõue § 100, § 101 lg 1 p3, § 115. teine võimalus deliktiõigus § 1043, § 1045 lg 1 p 7. 13
Revisjonikomisjoni ja audiitori vahe on kvalifikatsiooni erinevuses. Revisjonikomisjoni liikmel ei pea mingit kvalifikatsiooni asjas olema. Miks mõnel juriidilisel isikul võib olla revisjonikomisjon ja mõnel peab olema audiitor? Kuna muidu läheks see liiga kulukaks, igal KÜ-l pole vaja audiitorit ega revisjonikomisjonigi. Otsuse kehtetus – Juriidilise isiku organi otsus on kehtetu kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kui hääl anti pahauskselt oma või kolmanda isiku hüvede jaoks ning teiste osanike vastu kahjulikul moel. Seaduslik esindaja – (JUHATUS, LAPSEVANEMAD, EESTKOSTJAD, TÄISOSANIKUD ja LIKVIDEERIJAD). Juriidilise isiku puhul juhatus või seda asendav organ. (pole sama mis TEOVÕIME juures X2) UÜ ja TÜ puudub juhatus järelikult täisosanikud saavad juhtida, nad on juhatust asendavad. Nõukogu ja üldkoosolek ei saa asendada juhatust.
asjaajajalt? AA-ja võib teat tingimustes soodustatule kahju tekitada, vastuse saab §-st 1022 lg 1 ja 2. üldreeglina vastutab AA-ja hooletuse korral ja kui ei ole, siis peab hüvitama. Erand lg 2, kui AA-ja tegutses soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumise eesmärgil, siis vastutab ainult raske hooletuse ja tahtluse korral. 47. Mis tähend. õigustamatu asjaajamise pahausksus, mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? MÕKAA S -> AA 8 Selline asjaajaja, kes teadis või pidi teadma, et ühtegi ÕKAA alternatiivset eeldust ei esine. Kohtupraktika järgi on pahausksed veel sellised, kes rikkusid §-s 1020 arvamuse väljaselgitamise kohustust + § 1024 lg 3 teavitamiskohustus. Keskne säte § 1024 lg 1, kus 2 võimalikku tj-e. 1) AA- ja peab kõrvaldama AA-mise tagajärje 2) hüvitama AA-st tekkinud kahju. Tj-de kõrvaldamine alati
kaubad, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada, kuuluvad meditsiini valdkonda; 14.Kaubamärk ei või kahjustada varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust; 15.Kaubamärk ei või olla identne või eksitavalt sarnane teises riigis õiguskaitset omava kaubamärgiga, kui taotlus on esitatud pahauskselt 7 20. Milliseid reklaamteksti kujundamise reegleid te teate? Suurus. Mida suurem on stiimul, seda tõenäolisemalt tõmbab see tähelepanu. Paiknemine. Impulssostukaubad on paigutatud kassa juurde. Trükimeedias on eelispositsioonid vasak ülemine nurk ja pigem parempoolne kui vasakpoolne lehekülg. Soodus on reklaami paiknemine silmade kõrgusel. Kontrast
EKSIMUS (TsÜS §92-93): Eksimus on TsÜS §92 lg1 kohaselt mis tahes ebaõige ettekujutus tegelikest (faktilistest) asjaoludest Tühistamisõigus on olemas ainult siis, kui: 1) eksimus oli oluline: isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks eksimuse aluseks olnud asjaoludest õiget ettekujutust omades tehingut üleüldse teinud 2) esineb üks TsÜS §92 lg3 asjaolu: eksimuse tekitas teine pool; teine pool kasutas tehingut tühistada sooviva poole eksimust tehingu tegemisel pahauskselt ära; teine pool eksis samades asjaoludes kui tehingut tühistada sooviv pool 3) tühistada sooviv pool ei kana eksimuse riisikot Eksimus peab mõjutama isiku tahet tehing teha või teha seda kokkulepitud tingimustel Eksimus võib tuleneda: 1) ebaõige ettekujutus tehingu sisust: tehingut tegev isik kasutab oma tahte väljendamiseks ebaõigeid termineid või ebaõiget sõnastust või teeb vastava tahte väljendamisel vigu
Üldreeglina vastutab asjaajaja § 1022 lg 1 järgi hooletusest põhjustatud kahju eest. Lg 2 teeb erandi juhuks, kui asjaajamine oli oluline soodustatu vahetult ähvardava ohu tõrjumise eest, siis vastutab asjaajaja üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. Asjaajaja hooletus on see, millest piisab vastutuse tekkimiseks. 47. Mida tähendab õigustamatu asjaajamise pahausksus ja mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? Pahauskne on selline asjaajaja, kes teadis või pidi teadma, et õigustatud käsundita asjaajamise alternatiivseid eeldusi ei ole. § 1024 lg 1 järgi on selline asjaajaja kohustatud kõrvaldama asjaajamise tagajärjed ja hüvitama sellest asjaajamisest tekkinud kahju. Kahju võib jaguneda kaheks: üks kahju on see, mis tekib asjaajamisest kui sellisest. Teine kahju on aga selline, mis tekib asjaajamise käigus või lisaks asjaajamisele. 48
tööandjat oma tervislikust seisust. Töötasu andmeid ei tohi avalikustada. Aga üldistavad andmed tuleb esitada statistika seadusest lähtudes. See on kohustus! Isikuandmetel tuleb 14 jälgida isikuandmekaitse seadust. Siin on mõlemal töösuhte poolel kohustus arvestada ikkagi teise poole huvide ja õigustega, saadud andmeid ei tohi kasutada isiklikes huvides või pahauskselt) Nt ei tohi ka kuulutusse panna, et pangatelleri kohale saab ainult kandideerida üksnes naissoost või teatud vanusest isik) § 12. Töölepingu muutmine Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Nt. seoses majandusliku olukorraga on vaja töötasu vähendada, poolte kokkulepe. Erand on, et siin on võimalus vähendada töötasu ka mõistliku ulatuseni kuni kolmeks kuuks 12- kuulise ajavahemiku jooksul juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine
kaubandust. Kaubamärgi omanikul on kaubamärgi kasutamise osas ainuõigus. Omanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada igasuguseid tähiseid, mis on sarnased või identsed kaubamärgi suhtes ning on tõenäoline, et avalikkus võib need segi ajada. Keelatud on tähise kasutamine, mis võimaldaks kaubamärgi ärakasutamist. Seega on kaubamärgile antavate õigustega likvideeritud eos, kaitstud kaubamärgi kasutamine pahauskselt ja omakasupüüdlikult mistahes tegevuses. Kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Registreeritud kaubamärgi suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgi omanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud isik.(KaMS § 14)52 Erinevalt kaubamärgist ei teki õiguskaitse taotlejal geograafilise tähisele õigust ega saa ta ka selle omanikuks, st
8.3 Nõuete rahuldamine ja jaotis Kolm gruppi (järku): ( 153 lg 1) 1. eesõigusnõuded Ainsad säilinud eesõigusnõude: pandiga tagatud nõude. * Pandipidaja eesõigusnõue vaid pandi eseme müügist saadud rahale. Muus osas on ta tavaline võlausaldaja. 2. põhinõuded 3. viimase järgu nõuded hilinenult esitatud nõude pahauskselt kolmandalt poolelt tagasivõidetud tehingutst tulenevad nõuded ( 119 lg 5) jms Probleem: kuidas pandipidaja peaks pankrotimenetluse kulutustes kandmises osalema? Kas pandi realiseer- imisest saadud rahast võib mingis osas kulutusi kanda? Lahendatud 153 lg 2-s. Pandipidaja osaleb pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemises ( 146) mitte suuremas ulatuses kui 15% pandieseme müügist saadud rahast.
9. peatükk Tsiviilõiguse teostamine 49 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 § 138. Hea usu põhimõte Bonae fidei ehk hea usu põhimõte (RK lahendid) - milline käitumine on hea usu põhimõtte vastane? Kasutades oma õigusi eesmärgiga kahjustada kedagi. Kaotab oma õiguse, käitudes pahauskselt. Hea usu põhimõte on eraõiguse põhimõte, mis tugineb põhiseaduslikule väärtuskorrale, tagades sellega põhiseaduse aluseks olevate väärtuste kaitse üksikisikute vahelistes eraõiguslikes suhetes. Hea usu põhimõte on üks eraõiguse põhimõtetest, mis on seaduses otse sätestatud. Võimaldab kaitsta põhiõigusi eraõiguslike vahenditega, st tsiviilseaduste kohaldamise kaudu, tuginemata seejuures otse põhiseaduse sätetele.
• teatama üksteisele kõikidest asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu ees- märki arvestades äratuntav oluline huvi, välja arvatud asjaoludest, mille teatamist ei saa teine pool mõistlikult oodata. 5. Kui töölesoovija või tööandja sai lepingueelsetel läbirääkimistel teada asjaoludest, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jätmisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada (VÕS § 14 lõige 4). 25 Juhis personalitöötajatele: Isikuandmed töösuhetes (Tallinn, Andmekaitse Inspektsioon, 2011). Kät- tesaadav: http://www.aki.ee/est/?part=html&id=133 (27.09.2012), lk 5. 41 2. ptk T öölepingu sõlmimine § 12 6
kindlakstegemiseks. Kommertspandi lõppemine Lõpeb kande kustutamisega registrist Kustutamine toimub pandipidaja avalduse alusel Nõuete rahuldamine Võlausaldaja õigus nõuda nõude rahuldamist – ka siis, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kui (KomPS §: 1) koormatud vara jagatakse, ettevõtte majandamine peatatakse või vara antakse üle teisele isikule vastuolus kommertspandiseaduse §5 lõikes 1 sätestatuga (võõrandatakse pahauskselt vara rohkem kui tavapäraseks majandustegevuseks on vajalik) või 2) kogu kommertspandiga koormatud vara või suurem osa sellest hävib või 3) võlgnik ei anna võlausaldajale kommertspandiseaduse §-s 12 nimetatud teavet (vt seadust!!!) või 4) koormatud vara jäetakse hooletusse või see on vähenenud ja tagatise väärtus on seetõttu oluliselt langenud.Nõue tuleb esitada 3 kuu jooksul asjaoludest teadasaamisest. Nõude
annaabi.ee 
