likvideeritud, on mõtekas hakata ravima küüsi, enamsti aga küüneprobleemid taanduvad iseenesest, kui haigus on organismist hävitatud. Rasedus ja hormonaalsed muutused on üks sagedasemaid küünteprobleemide põhjustajaid.Ka ravimid võivad põhjustada küünte haprateks muutumist, sel juhul tuleb oodata ravimite tarvitamise lõppu ja alles siis vaadata, kuidas ja mil moel saaks küüsi ravida või tugevdada. Üheks pahategijaks küünte haprateks muutumise juures on ilmastik. Meie kliimas soovitan soojalt kanda kindaid ka kevadel ja sügisel.Pidev kokkupuude veega võib muuta küüned hapraks, seega nõusid pestes kindad kätte! /Nofretete Ilusalongi juhataja Karin Kägo, tegutsenud 20 aastat, www.nofretete.ee Miks on ühel hapramad küüned kui teisel, ühel hõredamad juuksed kui teisel, selle põhjuseid ei saa nii üksüheselt välja tuuagi. Palju sõltub sellest, kuidas keegi on looduse poolt loodud,
Ta nõudis jõulist kutsehariduse reformi riik peab kutseõppe rahastamist kahekordistama. Ning kui noored ei taha omal soovil kutsekooli minna, tuleb neid sundida, vähendades vastuvõttu ülikoolidesse. Kummalisel kombel jätavad aga kutsehariduse kehvast mainest jutlustavad tööandjad ühe osapoole mängust välja. Nende nägemuse järgi on süüdi vaid rumalad noored, kes selle asemel, et õppida treialiks-santehnikuks, tahavad saada hoopis ärijuhiks- suhtekorraldajaks. Ning teiseks pahategijaks on muidugi laisk ja lohakas riik, kes sel kõigel sündida laseb. Keda aga tööandjad probleemi põhjusena ei maini, on nad ise. Sest olgem ausad kutsehariduse kehv maine ei tulene eeskätt mitte kutsekoolide kahvatust imagost, vaid ikkagi seal õpetatavate ametite viletsast reputatsioonist. Riik võib ju kutsehariduse rahastamist kahekordistada ja korraldada kutsekoolidele kalleid PR- kampaaniaid, ent kui pingutusi ei tee ka tööandjad ise, pole sellest suurt kasu.
pärilikkuse ilminguid. Taoline suhtumine on aga seotud väheste teadmistega lapse normaalse arengu käigust. Kaasaegne teadus on tõestanud, et pole olemas kaasasündinud kalduvust kriminaalselt käituda. 40 aasta jooksul koguti Ameerikas ja Euroopas andmeid ühemunakaksikute kohta. Kui probleem oleks geneetilises materjalis (kaksikute puhul on see aga samasugune), siis on loogiline eeldada, et mõlemad nad peaksid olema kurjategijad. Ometi leidus küllalt kaksikutepaare, kelle seas osutus pahategijaks vaid üks. Nende uuringute tulemused võimaldasidki teha järelduse, et halbu kalduvusi ei pärita. Kuid siiski mõningad päritavad geenide kombinatsioonid, metabolismi iseärasused, võivad soodustada agressiivsuse arenemist. Samas on võimalik varase vahelesegamise abil ennetada suurt hulka probleeme. Kasuvanem mängib lapsega rohkem Kasuvanemaid piinab ka kahtlus, kas nad ikka suudavad olla lapsele tõelisteks vanemateks