Vene ja Rootsi aeg
Talurahva omavalitsused
kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka
kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse
omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses
kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade
omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra
järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu
võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest:
mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud
koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa
tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis
annaabi.ee 
