Head lapsed kasvavad vitsata? Aga mis saab siis, kui laste kasvatamisel ei olegi enam mingeid reegleid ja isegi lasteaiaealised jõmpsikad võivad teha ja öelda, mida ise tahavad? Mis saab siis, kui lapsevanemad arvavad, et lastest hoolimine tähendab olla neile paks rahakott, millega omakorda võimaldatakse enda lastele head elu? Rohkem mänguasju, komme ja vähem karistamist ning pahandamist. Mõeldes enda lapsepõlvele, tulevad mulle meelde toredad mälestused, mis on seotud nii perekonna kui ka sõpradega. Minu naabriteks olid sugulased, kelle peres kasvas ka kaks minuealist last- mängukaaslased olid mul alati olemas. Siiamaani on tore meenutada ja naerda, et mida kõike me korda oleme saatnud. Nädalavahetuseti olin väga tihti ka vanaema juures. Ta viis mind igale poole ja ostsis head-paremat, õigupoolest lausa hellitas mu ära- seda muidugi mitte tänapäeva mõistes
Seega püüab õpilane järgmisel korral samuti luuletuse hästi pähe õppida ja ilmekalt esitada, et saada uuesti positiivset hinnet ja teiste tunnustust. Väga paljud õpilased teevadki kodutöid just tunnustuse saamise eesmärgil) Siinjuures tuleb õpetajatel meeles pidada, et tasuna või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Näiteks tundi pidevalt segav õpilane võib kannatada suhtlusvaeguse või tähelepanupuudumise all ning on valmis taluma õpetaja pahandamist, et saavutada vaid olukord, kus keegi temaga tegeleks. Sama kehtib ka õpetajate puhul. Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilastele huvi pakub ja nad kuulama panevad ning vähem nendest probleemidest, mis jätavad klassi ükskõikseks. Operantne tingitus annab teadlikule õppejõule õpilaste üle suured manipuleerimisvõimalused käitumise kujundamises/reguleerimises. Siiski ei tohiks sellega liiale minna, kuna liigne
Polly andis selle eest Tomile ühe õuna ja möödaminnes võttis Tom ühe piruka ka sahvrist. Õues viskas Tom Jimi mullakamakatega, Jim oli Tomi noorem vend. Kui Tom jalutas tänaval nägi ta suvekleidis tüdrukut. Tom oli kuude kaupa Amyt püüda võitnud aga nüüd oli see kõik unustatud. Ta järgnes tüdrukule kuni tema majani. Pärast läks Tom sinna akna alla piiluma, kus tuli põles. Tom ei näinud aknast midagi. Õhtusöögil oli Polly imestuses et Tom on nii rõõmus isegi peale pahandamist murukamakate eest. Tom ei võinud suhkrut näpata aga Jim võis, äkitselt lasi Jim suhkru toosi maha ja selle eest lõi Polly Tomi nii,et Tom kohe pikali kukkus. Tom nutuse näoga ütles et ta seda ei teinud aga Polly ütles et sa olid nii kui nii selle ära teeninud. Peale õhtusööki läks Tom jõe kaldale ja ta mõtles et kas Polly ikkagi vihkaks teda kui ta oleks surnud. Tom unistas tundmatust tüdrukust ja tahtis et ta teda lohutaks
astmelisena: 1. Usaldus või usaldamatus sünnist kuni 1aastaseni. Laps peab omandama arusaama, et võib ümbritsevat maailma usaldada. Selleks peab laps piisavalt hellust saama. 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3eluaastat. Kui laps suudab usaldada, siis hakkab ta vanemate toel ja oma arnegule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab lapse iseseisvust, kui laps aga ei saa hakkama, siis ta vajab vanemate toetust mitte pahandamist. 3. initsiatiiv või süü 4-5eluaastat. Laps hakkab palju katsetama ja küsimusi esitama. Kui vanemad lähevad kaasa ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime, kui lapse küsimusi peetakse rumalaks, võib temas kujuneda süütunne. 4. Edukus või alaväärsus 6-11eluaastat. Ülekaalus vaimsed küsimused. Kui last kiidetakse tagant, siis areneb lapse töökus ja ettevõtlikus. Kui lapse tehtust ei peeta lugu, tekkib tal alaväärsus tunne. 5
Vanemad maadlevad tihti siiski sisemiste vastuolude küüsis. Nad teavad, et üldine hoiak mõistab füüsilise karistamise hukka, kuid väga paljud inimesed toetavad seda endiselt, peavad hädavajalikukski. Seega tegelikkuses ei ole laste kehaline karistamine kuhugi kadunad. Siiski veel keerulisem kui füüsilise vägivalla vähendamine laste igapäevases kasvatamises on võitlus vaimse vägivalla vastu. Vaimset vägivalda on märgatavalt raskem määratleda. Lapsega pahandamist ja noomimist peetakse loomulikeks ja hädavajalikeks kasvatusmeetoditeks. Lapsed peavad siiski vanemate verbaliseeritud viha, manitsusjutlusi, irooniat, pilke- ja hüüdnimede kasutamist mõnigi kord niisama hirmutavaks ja haavatavaks kui (kerget) füüsilist karistuski - seejuures on vanematel voli neid piirangutena kasutada. Lisaks füüsilisele karistusele on lapsed ohus seksuaalse väärkohtlemise all (Bagley & King, 1990). Suurem risk on tüdrukutel ning mõningal määral ka poistel
Temaga väga huvitavaid, hirmsaid ning naljakaid momente oli sadu selle pooleteise aasta jooksul, mil ta meie klassile tunde andis, kindlasti ei jõua ma kõiki siia kirja panna ega meenutada. Võib-olla alustada näiteks sellest, et kuidas ükskord poistega sai tagapingis kaarte mängitud, ning siis kui Hr. Sults tähele seda pani, ütles ta pigem kurja häälega: ,,andke kaardid siia!". Andsime siis siva talle kaardid, kuid meie imestuseks küsis ta poole minuti pärast peale pahandamist klassi käest, et kas me kaarditrikki sooviksime näha? Klass oli algul segaduses kuid siis kui kõik rõõmust ,,Jaaa!!!" kriiskasid, asus õpetaja juba oskuslikult klassile silmapetet tegema. Mis tal ilmselgelt ka välja tuli, klass aplodeeris, õpetaja kummardas tänulikult. Või siis näiteks kuidas selle asemel, et küsida õpilaselt tema nime, genereeris ta kohapeal välja nime Moonika, ning teisele õpilasele Eliisabet.
õpilastele õppetöö, seda enam püüavad nad vältida neile antavaid ülesandeid. Halvasti korraldatud õppetöö toimib omamoodi negatiivse kinnitusena- selle vähenemisega suureneb õpilaste soov tegelda vajalikuga. Õpetaja tähelepanu korrarikkumise stiimulina Õpilased kes kannatavad erinevatel põhjustel tähelepanu defitsiidi all, võivad korda rikkuda isegi selle nimel, et saada õpetaja tähelepanu osaliseks. Mõnikord on õpilase valmis taluma koguni pahandamist vastukaubana nendega tegelemise eest. Tähelepanu puudust tundvatele õpilastele võib isegi karistamine olla tunnustuseks. Kaasõpilaste tähelepanu korrarikkumise stiimulina. Tõenäoliselt on õpingukaaslaste toetav suhtumine ja tähelepanu üks kõige oluliselmaid õpilaste korrarikkumise ja muu väärkäitumise allikaid.Õpilane kellel on kalduvus tembutada, teeb seda klassis harilikult selleks, et saada rahuldust kaasõpilaste tähelepanust ja tunnustusest
pahandasin? Lepime ära. Ma palun oma eksitust siin orduvendade ees andeks. Kas oled nüüd rahul?» Villu ei leidnud kõhe vastust. «Sa kannad ikka veel viha?» kõneles komtuur edasi. «Noh, kuule siis, mis ma veel sinu lepitamiseks olen teinud. Sa kannad ikka veel Viljandi lossi pärisorja nime, aga sa oled ordut kui sõjamees nii kaua ausasti teeninud ja temale nii palju häid sõjariistu sepitsenud, et meil ammugi nõu oli sind vabaks meheks teha. Ma palusin kohe pärast sinu pahandamist landmeistrit sinu vabakslaskmise asjus, aga sõja pärast on vastus nii kaua viibinud, nii et hiljuti alles siia jõudis. Nüüd küsin ma sinult: kas tahad ise vaba mees olla?» «Tahan küll,» vastas sepp tumeda häälega. «Siis pane ankur maha ja astu ligemale!» Sepp tegi, kuidas kästud. «Heida põlvili!» ütles komtuur. Ühe silmapilgu jäi sepp viivitama; siis laskis ta enese mõrul näol ühe põlve peale. Komtuur andis talle kerge kõrvalopsu ja hüüdis: 221
annaabi.ee 
