Fifth level Vähk Vähk ehk vähkkasvaja on haiguste rühm, mille hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse ja mida iseloomustab rakkude kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ( kasvaja levik algkoldest kaugemale). Inimese kehas on ümmarguselt 50 000 000 000 000 (5 × 10 astmes 13) rakku. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse 100 0-55 000 elaniku kohta (2004) 55-80 80-105 Click to edit Master text styles 105-130 Second level 130-155 Third level 155-180 Fourth level 180-205
1990ndatel oli oodatav eluiga Eestis 69,9, Lätis 69,5 ja Leedus 71,6 aastat. 1990-1995 vähenes meeste ja naise keskmine eluiga Eestis 2,2 , Leedus 2,4 ja Lätis 3,2 aasta võrra. Eluea kasv oli viimase 20aasta jooksul Balti riikidest kõige kiirem Eestis, siis Läti ja Leedu. Kõige suurem oli varajane suremine enne 65.aastat surmade tõttu Venemaal, kõige väiksem Rootsis. 1990ndate keskel oli suremus veresoonkonna haigustesse rekordkõrge, meestel suremus pahaloomulistesse kasvajatesse suurem kui naistel. Kõige suuremad erinevused valitsesid suremuses vigastuste, liiklusõnnetuste jms tõttu. Naiste tervena elatud elu ületab märgatavalt meeste tervena elatud eluaastaid. 2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis Enne 1990ndaid oli Baltimaades sarnane sotsiaalne ja rahvastiku struktuur. Iive oli positiivne, suur sisserändamine Nõukogude Liidu aladelt. 1990ndate alguses toimusid äkilised muutused. Uued ühiskondlikud standardid, struktuurid ja väärtused
levik, vereringeelundite haigustesse suremus), enamuse võrdsete võimaluste näitajate (sissetulekute ebavõrdsus, suhteline vaesus, alaealiste vaesusrisk) ning turvalisuse näitajate (erinevatel välispõhjustel hukkunud, iskikuvastased kuriteod, aga ka enesetapud) trendid on möödunud kümnendil paranenud. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate trendidest on olnud teatavate negatiivsete arengutega vaid suremus pahaloomulistesse kasvajatesse ja võrdsete võimaluste näitajatest ka tõrjutust peegeldav pikaajalise töötuse näitaja. Kõigi nende näitajate järgi on aga olukord Eestis siiski kehvem EL keskmisest. Haridusest väljalangemine on Eestis olnud madalam kui EL-s keskmiselt. Samuti vähemalt keskharidusega inimeste osatähtsus on Eestis kõrgem kui EL-s keskmiselt. Need trendid on olnud viimasel kümnendil ka positiivsel arenguteel. Kõrgtehnoloogilisele
kolme valgu koostises oleva aminohappe - fenüülalaniini, trüptofaani ja türosiini moodustumise (taimed nälgivad surnuks). Kuna kahte esimest selgroogsed ei sünteesi ning türosiin moodustub soojaverelistes teisiti kui taimedes, usuti pikka aega põhjendamatult, et glüfosaat on inimesele ohutu. Kuid juba 1991/92 hakkasid arstiteaduslikes ajakirjades ilmuma artiklid, kus leiti, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajate hulgas suurenes pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute arv. Kuivõrd Monsanto firma oli oma glüfosaatseid preparaate reklaaminud kui täiesti ohutuid, kaevati nad kohtusse eksitava reklaami esitamise pärast ning sunniti selline reklaam toodetelt eemaldama. Toime inimesele? Välised ilmingud: silmade kipitamine, pisaratevool, nägemise ähmastumine. Nahalööve, nahapõletused või sügelemine, iiveldus, kurgu kraapimine. Astmahoog, hingamisraskused, pearinglus, nohu, uimasus.
2.2.2 GM rapsi kaudsed mõjud inimese tervisele Lisaks geenisiirdele on GM rapsi või rapsiõlil kaudsed mõjusid. GM taimedel kasutatakse üldiselt kaht umbrohuvahendit: glüfosaati ja glüfosinaatamooniumi. Mõlemate puhul on kindlaks määratud kahjulik mõju. Juba 1991/92 aasta arstiteaduslikes ajakirjades ilmusid artiklid, milles leiti, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajate hulgas oli märgatavalt suurenenud pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute arv2. Glüfosinaatamooniumiga seotud riskid on veelgi spetsiifilisemad, kuna keemiline reaktsioon, mis kutsub esile tolerantsuse herbatsiidide suhtes, võib soojavereliste loomade soolestikus ümber pöörduda. Väliste tunnuste poolest on tuvastatud silmade kipitamist, pisaratevoolu, nägemise ähmastumist, nahalööbeid ja sügelemist, astmahooge, hingamisraskusi, pearinglusi, nohu ja uimasust. 3
32,5% kõigist surmajuhtudest. Suremus südame isheemiatõve tagajärjel on Eestis märkimisväärselt suur: 336 juhtu 100 000 inimese kohta; Eurooa Liidus vastavalt 97 juhtu 100 000 inimese kohta. Võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega on Eestis suremus ajuinsulti oluliselt suurem: 163 juhtu 100 000 inimese kohta Euroopa Liidu teistel riikidel vastavalt 61 juhtu 100 000 inimese kohta. Pahaloomulised kasvajad on teine suurem surmapõhjus Eestis, moodustades 19% surmadest. Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse on Eestis mõnevõrra suurem kui Euroopa Liidu ülejäänud maades vastavalt 202 ja 183 juhtu 100 000 inimese kohta. Vigastused ja mürgistused põhjustavad meil 11% kõigist surmadest. Võrreldes teistega on välistest põhjustest tingitud surmade osakaal Eestis 3,6 korda suurem. Vastavad suremuse näitajad on Eestis 147 ja Euroopa Liidus 39,5 juhtu 100 000 inimese kohta. Ära võiks mainida
· enamus vähke areneb aga keharakkudes toimunud kahjustuse tulemusena ega ole pärilikud. · perekondlik vähianamnees tõstab vähiriski: N. jämesoolevähi risk: - 2-4x, kui 1-l lähisugulasel jämesoolevähk; - 4-10x, kui 2-l lähisugulasel jämesoolevähk; põhjus: enamasti mitmed päritavad mutatsioonid nn. tuumor-supressorgeenides; pärilik vähipredispositsiooni sündroom soodumus erinevate vähkide tekkeks · Eestis haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse ligi 6000 inimest aastas. · Nendest pooled elavad ravi algusest viis ja enam aastat, mida loetakse vähiravis tervenemiseks. · Eestis on probleemiks vähi hiline avastamine, mis sageli on tingitud inimeste teadmatusest. Kasvajate põhjused: kantserogeenid = faktorid, millel vähki tekitav (kantserogeenne) toime. Tekib DNA muutused vähitekke põhjused: · keemilised kantserogeenid · füüsikalised faktorid (kiirgus) · viirused
annaabi.ee 
