aasta lõpus sunnitud minema maapakku. Pärast viibimist Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja mujal, otsustas ta 1911. aastal sõita New Yorki, kus ta abikaasaga asus toimetama eesti töölislehte ,,Uus ilm". Sealne õhkkond aga Vildele ei sobinud ning kuni 1917. aastani pesitses ta Kopenhaagenis. Esmakordselt sai Vilde rahumeelselt pühenduda kirjanikutööle. Ta jälgis kaasaegset saksa ja Põhjamaade kirjandust ning kodumaist kirjanduskriitikat. Pagulusaastatel asus mees kirjutama ka näidendeid. 1912. aastal valmis ,,Tabamata ime" ning sellest inspireerituna järgmisel aastal kiiresti populaarsust kogunud ,,Pisuhänd". Vilde viimane, isa ja poja ärilist konkurentsi kujutav draama ,,Side" ei ole saavutanud eelmistega võrreldavat edu. 1916. aastal ilmunud romaan ,,Mäeküla piimamees" on nimetatud Vilde loomingu tipuks. Selles on kirjanik tagasi pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole, kuid sootuks uues häälestuses. 1917
Kuid jällegi kuulsuse tipus olles sekkub saatus, tema ajakiri keelatakse ära, sureb tema naine ja sureb ta vend. Kaheperekonna võlad jäävad tema kanda. Seda pinget ei talunud ta enam välja ja põgenes Euroopasse ja oli ka Eestis. Seal piinles vaene mees langetõve küüsis, elas praktiliselt ei millestki, hiljem nimetas, et Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa olid olnud tema jaoks täielik põrgu. Ta ei armastanud neid inimesi, kelle keskel elas, selle pärast, et nad ei olnud venelased. Pagulusaastatel kirjutab ta oma kõige kuulsamad teosed ,,Kuritöö ja karistus", ,,Idioot", ,,Sortsid" ja ,,Mängur". Dostojevski naaseb venemaale 52 aastaselt ja jällegi avaldab ta teose, mis teeb ta päevapealt kuulsaks ,,Kirjaniku päevik" ja lõpetab oma testamendi suurromaani ,,Vennad Karamazovid". Ta saab selle au osaliseks, et tal lubatakse esineda kõnega Puskini 100 sünniaastapäeval. Pani kõik heldima. Oma peokõnes kuulutas ta oma kõiklunastuse
Friedebert Tuglas 1886-1971 Sündinud Tartus Ahja mõisas. Õppinud Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis ning Tartu linnakoolis. Esimene teos ,,Siil". Peale linnakooli asus õppima Treffneri gümnaasiumisse, kuid katkestas õpingud. 1905 vangistati Tallinnas. 17.veebruar 1906 vabanes. Ta oli prosaist, kriitik, tõlkija, kirjanduselu organisaator. 1906-1917 elas põhiliselt soomes paguluses. 1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks ning 1923 ka tema kodanikunimeks. Pagulusaastatel reisis ta sõprade dokumentidega. Ta rändas mitmel pool Euroopas ja õppis sealset kunsti ja kultuuri tundma. 1905-1915 tegeles ,,Noor-Eestiga". 1917 naases ta eestisse ja hakkas organiseerima Siuru rühmitust. 1917 abiellus Eloga. Ajakiri ,,odamees" 1919. 1919-1921 ajakiri ,,Ilo", 1922 Eesti kirjanike liidu esimees. 1923 ajakiri ,,Looming" mis toimetas end riigieelarvest. Looming: 1906-raamat ,,Hingemaa" 1908-novellikogu ,,Kahekesi" 1917-novell ,,Saatus" 1920-novell ,,Raskuse vaim"
Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid", ,,Idioot"; följetonikogu ,,Klounid ja faunid"; romaanid ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". 1924-1944 loomingu teises pooles muutus Gailit pessimistlikumaks, kaotas ülepakutuse, kuid sellegipoolest ei saa Gailitist realisti. Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka koomika ja fantastiline liialdus. Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi", ,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm?" ja ,,Leegitsev süda" 3. PILET ANTIIKTEATER TEKKIMINE , LAVASTUSLIK JA KORRALDUSLIK KÜLG , SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" G. SUITSU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Vanakreeka teatri esimene etendus, mille lavastas Thespis, toimus väidetavalt 534 eKr. Vanakreeka teater kujunes välja viljakuse- ja veinijumal Dionysose auks korraldatud pidustustest (dionüüsiatest)
annaabi.ee 
