"Anklruketi" vastuvõtus oli kõike teravat eitust, hämmeldust ja lõpuks argset jaatustki. Niivõrd, kuivõrd jaatus on aastatega tugevnenud, on järjest selgemaks saanud ka Laabani algatuslik roll. 6. Mis on andnud inspiratsiooni suurele osale Ivar Grünthali luulest? 2p. Suur osa Grüntheli luulest on leidnud inspiratsiooni gümnaasiumi- ja sõja-aastatest. 7. Nimeta Ivar Grünthali kaks värssromaani. 2p ,,Laulu võim" ja ,,Peetri kiriku kellad". 8. Nimeta esimeste pagulusaastate romaanide ja novellide teemasid. 3p. Arved Viirlaiu ,,Ristideta hauad", romaan kirjeldab sõja viimast, meeleheitlikku etappi 1944 aastal, mil soomepoisid naasid Eestisse ja nende ümber sulgus kommunistide piiramisrõngas. Romaan on tunnistus inimese raugematust elujanust, pääsemilootuse püsimisest ka kõige lootusetumas olukorras. Ilmas Talve optimistlikus sõjaromaanis ,,Juhansoni reisid" käsitleb peategelane oma heitlust sõjakaoses kui turismireisi
Suvel sõitis koos abikaasaga tagasi Kopenhaagenisse. Kirjanikuna hakkas teostama ammuaeget unistust kirjutada midagi draamazanris. Esiknäidend ,,Tabamata ime" valmis 1912, ,,Pisuhänd" 1913. järgmistel aastatel oli tema põhitööks romaani ,,Mäeküla piimamees" kirjutamine, mis ilmus 1916. 1916 pani ta kirja ka näidendi ,,Side". 6. mail 1917 saabusid Vilded tagasi Tlnna, kust oli lahkutud 11 aasta eest. Vilde suhtumine oli pagulusaastate jooksul oluliselt muutunud. Ta arvas, et sotsialistliku ühiskonna poole ei tohi pürgida revolutsioonilisel teel. Ta leidis, et esimene samm sotsialistlikul teekonnal on kodanlik demokraatia, mis tagaks kõikidele klassidele poliitilist üheõiguslust. Vilde liitus Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühendusega. Ta tegutses ajakirjanikuna, tehes kaastööd ,,Tln Teatajale" ja ,,Päevalehele"+ ,,Kiirele", ,,Sotsiaaldemokraadile" (kandv kaastööline).
vähimaidki pingutusi tema teoste vahendamiseks teistele rahvastele. Tänapäeval leidub palju inimesi välismaalt, kes tunnustavad Ristikivi mõttekäiku ja maailmavaateid. Ta oli esimene kirjanik, kes tõi eesti kirjandusse modernismi ning euroopalikkuse. Seda muidugi soodustas paguluses viibimine. Ajakirjanik Erkki Luuk on leidnud, et Ristikivi suudab igaühele midagi pakkuda. Kellele ei meeldi humoristlikud külaainelised novellid, võivad huvituda tema reisikirjadest või pagulusaastate nukrusest. Viimast tõstab Luuk eriti esile. Võib isegi nõustuda, sest tema luulekogu ,,Hingede öö" tekitas vastakaid arvamusi, oli väga filosofeeriv ning pakub kõneainet tänaseni. Karl Ristikivi on tihtipeale võetud kui ühekülgset eesti pagulaskirjanikku. Tõsi on aga see, et ta ise ei otsinud enesele kirjanikuna kergemaid teid, vaid leidis enamasti just selle kõige raskema ja keerukama, suutes käia oma teekonna lõpuni imetlusväärse sõltumatuse ja
Ohtrasti esineb siin G lemmiktegelast mõnest fanaatilisest ideest haaratud inimest rannakuninganna Jevdokia, talumeespraost Odja ja teised. Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. LEEGITSEV SÜDA (1945) Romaan valmis pika aja jooksul. Esimesed katkendid ilmusid loomingus juba 30.aastate algui. Analüüsib kunsti ja elu suhteid. Pikad aforismiderikkad arutlused. PAGULUSAASTATE LOOMING: 19441960: Rootsis avaldas Gailit kõigepealt uuesti oma varasemaid töid. Uudisloomingut hakkab avakldama 50.algul. ÜLE RAHUTU VEE (1951) Romaanis kujutatakse kodumaalt põgenejate teekonda väikeses kaluripaadis. Mosaiikromaan (Gle äärmiseit iseloomulik), koosneb paadisolijate pihtimustest. Mõnedele tegelastele tunneb kaasa, mõne näruse hinge (spekulant, nuhk) suhtes on väga kriitiline
annaabi.ee 
