Sõjajärgsetel aastatel kirjanduselu peamisi korraldajaid, kirjandusrühmituse Siuru rajaja, Ilo ja Tarapita toimetaja ning tegutses ka loovkirjanikuna. Eesti Kirjanike Seltsi esimees. 1946 anti talle rahvakirjaniku aunimetus. 1917 kodumaale naaste soli hinnatud kultuuritegelane ja novellist, vahepeal langes põlu alla, kuid pärast Stalini surma uuesti hinnatud. algusaastatel viljeles realismi. tähtis osa loomingu mängis 1905-1907 aasta revolutsioon ja pagulusaastad. novellid "Saatus", "Raskuse vaim"; romaan "Väike Illimar".
Richard Wagner (1813-1883) ELULUGU: Mitmekülgne novaator, võimekas. 15 a. kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1833a alustas ta tegevust muusikaga. 30a jooksul oli W. elu väga rahutu ja muutlik( majanduslikud raskused). 10a elas kodumaast eemal. Pagulusaastad kõige raskemad, ainult sõprade toetusel elas. Sel ajajärgul kirjutas ooperi "Tristan ja Isolde"(1859) ja "Nibelungide sõrmus". 1863a edukas reis Venemaale aitas W. majanduslikult jalule. MUUSIKA: Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Hakkas kasutama juhtmotiive(lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis iseloomustavad ooperi üksikuid tegelasi). Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks oli saksa ja skandinaavia eeposed ning legendid. Kõige tähtsamaks
Treesten 1842-49 Õukonnaooperiteatris dirigent, lavastus ,,Lendav Hollandlane" , ,,Rienzi" Üritas läbi viia ooperi reformi. Intriigid lauljate ja orkestritega kuna ootas kõrget tulemust. Ooperid Tannhäuser 1845, ,,Lohengerin" 1848 Dirigeeris sümfooniaid: Beethoveni sümf ,,9 sümfoonia" ettekanne 1848-49 revolutsioonipuhangud-> nägi varianti kuidas kunstielu ümber korraldada-> artikkel ,,Revolutsioon" Põgenes, Weimaris Liszti juures-> põgenes välismaailma Pagulusaastad 1849- 64 Uueks eluasemeks sveits. 1850 juhatab orkestrit. Lavastas oma oopereid. Sõlmis kasulikke tutvusi Wagneri austaja Otto Wesendock, kelle majas tehti ka kontserte. Kõik kunstid pekas olema ühtsed(lähtus antiigist), loomulikud , tõepärased. Analüüsis kaasaegse kunsti probleeme->kunstnik ori, vaba see kelle on raha. ,,Ooper ja draama" uurimus kaasaja teatrist. ,,Tuleviku kunst" Ei olnud ooperis rahul kooriga->ei seosta end vastava tükiga. Tegeles filosoofia heliloominguga.
teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 3. Eesti vabariigi kirjandus 1920-1940 1949 2 romaani: · Väike Hillimar · Feelix Osmussar Reisikirju: · Teekond hispaania · Teekond põhja-aafrika · Ühe Norra reisi kroonika · Pagulusaastad Kirjutas lühikese eesti kirjanduslugu 1918 kirjutas A.H. Tammsaare Eesti kirjandus 1920-40 Ev 24 veb 1918 1919 maaseadus-loodi 50000 talu 1924 majanduskriis 1 sept 1924 kommunistid tahtsid võimu 1928 vahetub mark krooni vastu Kümnaasiumid olid heal tasemel Kõrgem sõjakool 1919 1924.a. Loodi kõrgem kunstikool ,,pallas" 1936 tallinna tehnika ülikool Riigi kõrgem kunstikool 1938.a. 1924 24 kino 1930 2x24
1917 ,,Amores", 2 luulekogu ,,Jumalaga Ene" 1918. ,,Talihari", Hõbedased kujused", ,,Käoorvik" 1920. Palju armastuluulet. Pühendas luule Ingile (abikaasa Inga Visnapuu). Visnapuu esimeste koguda kõnekeel on isikupärane. Kasutab palju kõlakujndeid. Kohati mõttetu sõnade jada. b) ajaluule 1925 ,,Ränikivi", 1927 ,,Maarjamaa laulud"; 1927 ,,Kuuslikud", 1931 ,,Tuulesõel". Väljenduslaad eepiline. Kaovad kõnejujndid. Esile kerkib isamaa teema. Palju loodus-ja armastuluulet c) pagulusaastad ,,Esivanemate hauad", Mare Balticum" ,,Periheil" (Ingi). On kirjutanud ka näidendeid ja emigratsioonis ilmus mälestusraamat ,,Päike ja jõgi" 1951 Luulet iseloomustab : sisekonfliktsus, meelelisus, hingelisus, ületundlikkus; naine on tõstetud lausa jumalaema seisusesse, peetakse kõige musikaalsemaks luuletajaks. 8) Juhan sütiste elu ja looming Juhan Sütiste 1899-1945. Johannes Schütz(kuni 1936). Sündis 28. detsembril 1899 Tartu
läbi lähen, seal tärkab põrmust uus elu... Vana maailm variseb, tema varemeist tekib uus." WAGNER SATUB HALBA NIMEKIRJA 1849-- revolutsioon Dresdenis, ebaõnnesturnine... Mitmele Wagneri sõbrale määrati surmanuhtlus. PAGULUS --25 aastat. Varjas end Weimaris Liszti juures, emigreerus Sveitsi, kus elatus taas juhutöödest. Samal ajal aitas Liszt Saksamaal lavastada Wagneri loomingut. Tänu Lisztile säilitas Wagner end füüsiliselt ja vaimselt. Pagulusaastad tapsid ka Wagneris revolutsionaari. 1850 Ooper "Lohengrin" -- Liszti lavastus 1845 libreto 1848 partituur 1850 ettekanne Weimaris SISU: legend graali rüütlitest -- õigluse ja moraalse täiuslikkuse kehastajad, võitmatud. Tõelise armastuse, õnne idee. Lohengrini saatuse samastab kunstniku saatusega, kes pakub rahvale oma kunstiga palju. · Juhtmotiivid on omavahelistes intonatsioonilistes seostes
Suurtest kõrvalkohustustest hoolimata viis ta lõpule oma suured ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda" , ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet" (1902-1908), kokku 1500 lk. Ühise temaatika tõttu hakati neid hiljem nimetama triloogiaks. Sündmustikult ja tegelaskonnalt on iga teos omaette tervik. ,,Mahtra sõda" kavandades uuris kirjanik läbi hulga arhiivimaterjale, tutvus sündmuspaikadega ja küsitles veel elavaid inimesi. Pagulusaastad 1905. aastal oli Vilde sunnitud minema maapakku, sest ta osales 1905. aasta revolutsioonis sotsiaaldemokraadina. Ta elas Soomes, Saksamaal, Sveitsis, New Yorgis, kus ta koos abikaasa Lindaga toimetas eesti töölislehte ,,Uus Ilm". Ameerika elulaad aga ei sobinud Vildele ning ta tuli tagasi Euroopasse Kopenhaagenisse kuni 1917. aastani. Paguluses kirjutas ta palju poliitilisi satiire. Taanis elades sai Vilde esimest korda elus elada vaid kirjanikuna, mitte ajakirjanikuna. Näidendid
Sinine puri 1918 tundelõõm Verivalla 1920 kaose ja katastroofivisioonid Pärisosa 1923 Berliinikogemustele toetuvad luuletused Hääl varjust 1927 elutumedus, inimhinge vaevav ööpool Rõõm ühest ilusast päevast 1928 valgus, elukiitus Õnnevarjutus 1929 ballaadid, Lageda taeva all 1930 Kivi südamelt 1935 Mureliku suuga 1942 II MS aeg, Sädemed tuhas 1954 mõtted okupeeritud kodumaast Ääremail 1963 pagulusaastad Pilet nr 15 15.1. M. Lermontovi elu ja looming ,,Meie aja kangelane" 15.10 1814 27.07 1841 Mihhail Jurjevits Lermontov sündis Moskvas. Ta elas koos emaga vanaema juures, ja pärast ema surma ostis vanaema tema kasvatusõiguse ta isalt 25 000 rublaga. Mihhail oli lühikest kasvu ja kõverate jalgadega, kuid harjutustega arendas ta oma keha väga tugevaks, ratsutas nagu kaukaaslane ja oli osav vehkleja ja laskur. Juba
Sinine puri 1918 tundelõõm Verivalla 1920 kaose- ja katastroofivisioonid Pärisosa 1923 Berliini-kogemustele toetuvad luuletused Hääl varjust 1927 elutumedus, inimhinge vaevav ööpool Rõõm ühest ilusast päevast 1928 valgus, elukiitus Õnnevarjutus 1929 ballaadid, Lageda taeva all 1930 Kivi südamelt 1935 Mureliku suuga 1942 II MS aeg, Sädemed tuhas 1954 mõtted okupeeritud kodumaast Ääremail 1963 pagulusaastad Pilet 8 15. G. BOCCACCIO VÕI CERVANTESE ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, ,,DEKAMERON" Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes (mõne eksperdi kohaselt ka väikses maakohas Certaldos, kus ta isal oli mõis) kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta aga Napolis, kuhu ta oli isa soovil läinud äriala ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse.
annaabi.ee 
