Eesti kirjanduse ajalugu II
Kui võrrelda Eestit ja pagulust 40ndatel ja 50ndatel, siis paguluses on suurem osakaal
tiraazid on suured (2000-3000). 80ndateks tüüpiline tiraaz väheneb, kuid ta jääb siiski kuhugi
1000 eksemplari kanti.
Otseselt selliseid modernistlikke läbimurdeid kirjandusse näeme pigem 50ndatel, kuid
lühiproosas ka veidi varem. Modernismi mõiste on hea katusmõiste, mis mahutab palju, kuid
mitte kõike. Muutus on tähelepanuväärne proosas, aga selle juures tuleb arvestada, et kõik
pagulasraamatud muutuvad ei tea milleks. Realistliku proosa osakaal on jätkuvalt suur ka
60ndatel ja 70ndatel. On oluline, et mitmed juhtautorid muudavad oma loomingut.
Karl Ristikivi (1912-1977)
Ristikivi on pagulaskirjanik, kelle kohta on sekundaarmateriali võrdlemisi palju, teda hakati
uurima juba Nõukogude ajal. Uuemal ajal on välja antud ka Ristikivi päevikuid ja
kirjavahetust. Koguaeg aga jääb tunne, et midagi jääb ütlemata. Ilmselt on see seotud tema